Octavia uus nägu ja soodne kilomeeter

Škoda Octavia uuenduskuur drastilisi muudatusi ei toonud, kuid värskem välimus ja rikkalikum varustus lubavad sel väikekeskklassi tihedas konkurentsis endiselt lippu kõrgel hoida.

Võimalus sõita gaasiga teeb kilomeetrihinna madalaks.

Kui Škoda avaldas esimesed fotod uuendatud Octavia esiosast ja neist kaheosalistest laternatest, tekitas see küsimusi küll. Kas nüüd ikka sai parem? Elusuuruses ei ole uuel esiosal viga midagi. Ajal, mil mõnel margil pole uus mudel, rääkimata värskendatust, luubita vaatamisel eelkäijast eristatav, tuleb Škoda julgust hoopis tunnustada.

Disainimuudatused puudutavadki kõige enam esiosa. Peale nimetatud laternate annavad värskema välimuse ka laiemad õhuvõtuavad ja radiaatorivõre, kuid jätavad Octavia selgelt äratuntavaks. Ambition-varustustasemest (kolmas aste seitsmest) alates on saadaval ainuüksi valgusdioodidega esilaternad. Ka tagalaternates pruugitakse leedlampe; uue kujustuse sai tagumine kaitseraud.

Veidi muutus Octavia pikkus, luukpärale lisandus 11 ja universaalile 8 millimeetrit. Telgede vahe jäi mõistagi samaks, 2686 mm, seda parameetrit uuenduskuuride käigus tavaliselt ei muudetagi. Ühtlasi tähendab see, et Octavia on endiselt äärmiselt ruumikas, lubades taga istujatele nii avaraid olusid, et isegi mõni järgmise suurusklassi sõiduk ei võimalda sellist laiutamist. Luukpäramudeli pakiruum mahutab 590 liitrit, universaalil 610.

Sõitjateruumis suuri muudatusi ei tehtud: põgusad uuendused näidikupaneelile, mõni nupp vahetati välja, uksepolstritele saab tellida nüüd täiendavad valgustid, mis muudavad interjööri pimedas efektsemaks. Uue põlvkonna infolustisüsteemid pakuvad paremat ühenduvust.

Kõik, kes Škodadest midagi teavad, on kuulnud ka näiteks kütusepaagi luugi siseküljele kinnitatud jääkaabitsast. Võib-olla nii palju ei teata aga „pudeliavajat” (Octavia ei ole ainus Škoda, millel selline pardal), millega ei pea limpsipudelit reitega kinni hoidma või randmega roolima: surud taarat hoidikus allapoole, põhjanagad ei luba avataval liikuda ning keeradki ühe käega korgi lahti.

Mootorivalikusse kuulub üheksa jõuallikat vahemikus 86–184 hobujõudu (jätame sportliku RS-i siinkohal mängust välja), neli põletavad bensiini, neli diislikütust ning üks gaasi. Viimane pani liikuma ka prooviauto, kiri hübriid külgedel viitabki võimalusele kasutada surugaasi (CNG) ja bensiini. Mootor on 1,4-liitrine, turboga, põhinäitajatega 110 hobujõudu ja 200 njuutonmeetrit.

Surugaasi peamised eelised on soodne hind (testi ajal 0,729 eurot kilogramm) ja vähene kulu. Tehaseandmed annavad DSG-automaatkäigukastiga gaasi-Octavia keskmiseks kuluks 3,6 kg / 100 km, Autolehel kujunes väga väikese läbisõiduga autol samaks näitajaks 4,1 kg / 100 km. Seega kulub 100 kilomeetri läbimiseks umbes kolm eurot. Maanteel ajasime läbi 3,8-ga, järelikult kuluks Tallinnast Tartusse jõudmiseks umbes viis eurot. Kui sõita viiekesi, siis euro iga sõitja kohta. Hea küll, viiekesi tuleb kulu veidi suurem – mõõtsime kahe inimesega pardal –, kuid mitte niipalju, et gaasi-Octavia oma säästuargumendi kaotaks.

Peamisi puudusi on sutugaasiautol samuti kaks. Auto mahuti võtab vastu kuni 15 kilogrammi gaasi ja tanklasid on vähe (Tallinnas, Võrus Pärnus, Tartus ja Narvas) . Škodal on andmeid, et järgmisel aastal lisanduvad tanklad Rakverre, Viljandisse ja Jõhvi. Kindlasti saab ka täiustada auto infopanka. Kui Tallinna lähistel jäi prooviautol gaasisõiduulatust järele umbes 50 kilomeetrit, leidis navisüsteem lähima tankimisvõimaluse 104 kilomeetri kauguselt Espoost Soomes, ehkki pealinna tanklatesse olnuks umbes 30 kilomeetrit.

Tegelikult ei juhtu midagi hullu, kui gaas saab otsa ja tankla jääb kaugele – sõit jätkub bensiiniga. Teine miinus ongi gaasiauto kõrgem hind ja seetõttu tasub bensiinisõidud hoida minimaalsed. Kui võrrelda lähedaste näitajatega liitrise bensiinimootoriga Octaviaga (110 hj, 200 Nm, DSG, sama varustus), siis osutub gaasiauto 2300 eurot kallimaks (vastavalt 17 900 ja 20 200 eurot). Kui kiiresti hinnavahe tasa teenitakse, sõltub paljudest asjaoludest, alates kütusehinnast ja lõpetades auto ostu finantseerimise asjaoludega, kuid kirvemeetodil, lihtsalt tehase keskmiste järgi arvutades (bensiiniautol 4,7 l / 100 km, bensiiniliitri hind 1,2 eurot), saab tasuvusläbisõiduks umbes 75 000 kilomeetrit.

Kuidas uuendatud Octavia sõidab? Täpselt samamoodi nagu varasem versioon ehk parasjagu mugavalt ja piisavalt tunnetatavalt. Võimsamatel versioonidel ja nelikveolistel mudelitel laiendati tagarataste rööbet, kuid sellisel, nagu prooviautol, jäi kõik samaks.

Uuenduskuur tõi pardale uued juhiabisüsteemid, näiteks mitmelt teiselt Volkswageni grupi autolt tuttava haagiseabi (manööverdamisel saab autot juhtida peeglite reguleerimisnupust, jälgides juhiseid ekraanil), samuti täiustatud automaatpidurdi ja mitmed muud.

Kristjan Sooper