Hoia alt Hilux, siit tuleb Alaskan!

maastikuvõimekus, mürasummutus, sõiduomadused, disain lühike käetugi ja vähene pearuum tagaistmel, üsna kõrge hind

Nissan Navara tehnikal baseeruv Renault Alaskan on Prantsusmaa autotootja esimene katse lüüa läbi pikapite seas.

Pikapite populaarsus on viimastel aastatel pidevalt tõusnud, näiteks 2016. aastal kasvas Euroopas pikapite müük koguni 25 protsenti. Küllap on ulmeliselt kõlavate numbrite taga tõsiasi, et väga pikk pole „kastiautode” edulugu vanal mandril olnud. Maailma mastaabis elab suurim hulk pikapisõpru jätkuvalt USAs ning Euroopa turuosa on maailma areenil vaid hädised kolm protsenti. Sellest hoolimata räägitakse siinpool Atlandit ikkagi pikapite kasvavast nõudlusest ja oma osa sellest pirukast tahab ampsata ka Renault Alaskan, mille müük algas äsja ka Eestis.

Kerge ei saa Renault’l ilmselt olema, sest näiteks siinse turu liider Toyota Hilux tegi mullu konkurentidega võrreldes kuus korda parema tulemuse, samuti on kõik Alaskani konkurendid heal tehnilisel tasemel.

Siiski, arvestades, et Nissan Navara uus mudel noppis mullu aasta pikapi tiitli ning teenis ka autoajakirjanduses kiidusõnu, võib Navaral baseeruvale Renault Alaskanile esitada põhjendatult kõrgeid nõudmisi. Tõele au andes ei pea ka pettuma, vähemalt Alaskani kasutus- ja sõiduomadusi silmas pidades. Disain on maitseasi ja jagab sageli arvamused kahte leeri. Minule Alaskani mänglevad jooned meeldivad, kuid olen kuulnud ka vastupidiseid arvamusi.

Kahtlemata on tegu ühe mugavama pikapiga (kui mitte kõige mugavamaga), mida praegu osta saab. Seda ainuüksi tänu vedrustusele, kus tagasillal kasutatakse jällegi Navaralt tuttavat viie hoovaga lahendust ning lehtvedrupakkide asemel keerdvedrusid. Nii asfaldil kui ka kruusateel sõites kipub ununema, et parasjagu istutakse pikapis, sest Alaskan ei trambi nagu sellist tüüpi autod tavaliselt, vaid sõidab pigem suurele džiibile omase sujuvuse ja rahulikkusega. Sõitjateruum on kvaliteetne ning mürasummutus sõiduautolikult tõhus ka suurema kiirusega maanteel liigeldes. Kõik juhtimiseks vajaliku leiab mõnusalt käe ja jala juurest, paari nüansina jääb häirima lühikesevõitu käetugi esiistmete vahel ja katuseluugiga varustatud Alaskani tagaistmel meenub madalama lae tõttu samuti Navaralt tuttav kitsikustunne, sest üle 180 sentimeetrit pikal inimesel hakkab pea vastu lage käima. Teisest küljest võib siit välja lugeda tõsiasja, et kui need on ainsad põhjused auto kritiseerimiseks, siis järelikult on kõik muu väga hea.

Valida saab vaid kahes võimsuses 2,3liitrise diisli vahel: pakutakse ühe turboga 160hobujõulist ja kahe turboga 190hobujõulist. Proovisõiduauto oli varustatud just viimasega ning koostöös seitsmekäigulise automaakastiga liikus Alaskan pikapi kohta päris reipalt edasi. Maanteel oleks möödasõidul oodanud automaatkastilt küll pisut kiiremat reageerimist, kuid muudes olukordades toimis kõik laitmatult. Eriti hea mulje jättis Renault’ pikap maastikul, nii pori, muru kui ka kiviklibu peal liikus auto isegi tavaliste asfaldirehvidega uskumatu enesekindlusega.

Kõik maastikuautole vajalik on Alaskanil olemas: aeglustiga nelikvedu ning lukustuv tagadiferentsiaal lubavad sellega sõita kaugemale, kui esialgu arvata oskaks. Sõidurežiime on kolm. Tavaliikluses veavad vaid tagarattad ning eelpool mainitud aeglase nelikveo asemel saab ka kiiremat nelikvedu, millega on päris hea liigelda näiteks märjal ja poriste lõikudega kruusateel, meie kliimas miks mitte ka lumisel külavaheteel.

Hea abimehena pakutakse 360kraadise vaatega kaamerate süsteemi, mis aitab nii 5,3meetrise autoga parkimisharjutusi sooritada kui ka raskemal maastikul toekamale mättale ronimiseks õiget rada leida. Peale korraliku maastikusuutlikkuse tasub Alaskanit võtta ka kui tõsist töömeest. Kandevõime on tonni ringis, kasti põhjapindala 2,46ruutmeetrit, ka 500 kilogrammi raskust koormust kannatavat kastiluuki saab pikemat mõõtu esemete vedamisel päris rahulikult põrandapinnana kasutada. Vedada jaksab Alaskan kuni 3,5tonnist haagist ja ausalt öeldes vähemaga hakkama saades poleks sel tegelikult ka tõsiste pikapite konkurentsis erilist edu oodata.

Praktilisuse ja sõiduomaduste kõrval on üks määrav tegur kindlasti ka hind. Euroopas müüakse vaid nelja uksega Double-Cab-versiooni ja ainult nelikveolisi Alaskaneid ning Eestis on auto baashind 29 940 eurot. Sellisel juhul on pikap varustatud 160hobujõulise mootori ja kuuekäigulise käsikastiga, kuid juba baasvarustuses on olemas näiteks istmesoojendused ja konditsioneer. Automaatkäigukastiga ning võimsama mootoriga Alaskani eest küsitakse vähemalt 36 900 eurot ja tippvarustuses sõiduk maksab 37 920 eurot. Hinnatasemelt on Alaskan seega sama kallis kui Nissan Navara, kuid siinsest pikapituru liidrist Toyota Hiluxist ikkagi kõrgema hinnaga. Jah, Renault sõidab ka paremini, kuid iseasi on see, kas tööautot ostes on sõidumugavus alati esikohal.