Hyundai i30 N: kohe tippu

juhitavus, dünaamika, sõidulust, universaalsus liig kõrge isteasend

Hyundai uus kuum luukpära i30 N näitas testsõidul ringrajal ja tavateedel, et klassi uustulnuka kohta ei ole mingit põhjust öelda, et esimese katsetuse kohta käib küll. Vastupidi, i30 N on tipptase.

Täht N märgib Hyundai sportlikke autosid ja i30 on uue seeria esimene pääsuke. M-ist järgmine täht tähestikus sümboliseerib serpentiini (otsetõlkes küll šikaani, kuid eesti keeles ei ole sel kuigi meeldiv tähendus) ja viitab Hyundai arenduskeskusele Namyangis, kus auto sündis, ning Nürburgringile, kus seda katsetati ja viimistleti.

i30 N-ist valmistatakse kahte versiooni: üks on n-ö tavaline, mille kaheliitrine turbomootor teeb 250 hobujõudu ja kiirendab auto paigalt „sajani” 6,4 sekundiga; teine sportpaketiga (Performance Package), kus samast mootorist võetakse välja 275 hobujõudu ja kiirendusaeg tuleb 0,3 sekundit lühem.

Kuid võimsuse ja puht sellest johtuva dünaamika erinevus ei ole ainsad, mis kahte versiooni eristavad. Sportpakett tähendab piiratud libisemisega diferentsiaali, sportlikumat, lühikese pedaalikäiguga sidurit (millega linnas liiklemisel tuleb esialgu harjuda, aga mis käitub rajal meeldivalt konkreetselt), võimekamaid pidureid, Pirelli 19tolliseid, spetsiaalselt i30 N-ile väljatöötatud rehve ning näiteks ka kerekonstruktsiooni tugevdavat tala pakiruumis. Viimase saab nelja poldi lahtikeeramisega küll eemaldada, kui vahel vaja suuremaid asju vedada, kuid rajasõiduks tasuks muidugi need tagasi kruvida.

Ringrajakogemust sportpaketiga autoga saab kirjeldada lühidalt – vaimustav! Ühtlane vedu, täpne rool, progresseeruvalt töötav vedrustus, täpselt doseeritavad pidurid, täpne käiguvahetus. i30 N-iga on üsna lihtne klapp saavutada, auto annab piisavalt tagasisidet, et juht mõistaks toimuvat ja oskaks vastavalt käituda.

Võõral rajal ei ole ka kõige geniaalsemal juhil võimalik hetkega leida parimat trajektoori õigete pidurdus- ja kiirenduspunktidega. Rada tuleb õppida tundma, vigu tuleb selle käigus ette. i30 N hoiatab ja andestab, nii nagu igamehesportauto peabki tegema. Juht, kes ei ole sõidutunnetuse mõttes kurt ja pime (või lihtsalt rumal), saab Hyundai hot hatch’iga tundmatul rajal nautida sõitu kohe esimesest ringist.

Valida võib eri sõiduprogrammide vahel, mis mõjutavad mootori erksust, amortisaatorite jäikust, roolivõimendit, stabiilsuskontrolli ning pööretesobiti tööd (hoolitseb, et käiguvahetusel ei tekiks probleeme; saab ka välja lülitada) ning koostada eri komponentidest endale sobiliku. Näiteks ebatasasel, kuid kurvilisel teel ei ole ju mõistlik timmida vedrustust maksimaalselt jäigaks, aga täpne rool kuluks marjaks. Sellised kombinatsioonid (ja muidugi ka mitmed teised) on võimalikud.

Kui millegi kallal norida, siis isteasend võiks olla madalam. Mõni rivaal, näiteks Honda Civic Type R, võtab juhi rohkem n-ö embusse.

Veidi alla 1,5tonnise tühimassiga Hyundai i30 N käitub piisavalt elavalt ka lihtsalt kurvilisel teel ringrajakiirusest palju aeglasemalt sõites. Kiirel sõidul kriitikat põhjustanud liiga kõrge iseteasend, osutub igapäevatoimetustes plussiks – siseneda-väljuda saab mugavamalt. Istmete valikul on tehtud mõistlik kompromiss: ringrajal leidub Hyundai omast parema külgtoega „toole” ja tänavasõiduks omakorda mugavamaid, aga Hyundai leidis õnnestunult kesktee mõlema omaduse vahel. Saab kihutada, ilma et peaks rooli küljes rippuma, ja läbida ka pikka teekonda, kartmata kangeks jääda.

Tähelepanuväärselt hästi sai i30 N hakkama ka ringrajaümbruse kehvas seisukorras asfaltteedega. Eks olulist rolli mängivad reguleeritavad amortisaatorid, kuid ka vedrustus (ees MacPherson, taga mitmikhoovad) laiemalt. Selle käiku ei ole liiga lühikeseks timmitud, nii suudavad rattad ebastasustega kaasa mängida ning püsida teega kontaktis.

i30 N näitab paindlikkust ka heli tekitades: kui viia auto äärmuslikult sportlikku meeleollu, oskab see tänu väljalaskesüsteemi klappidele ning ka elektroonilistele helitekitajatele käratseda sportautole vääriliselt, aga kui on vaja sõita pikemat otsa maanteel ja tahaks pigem vaiksemalt, saab sedagi.

Kujustuses, ei välimuses ega sisemuses, pole Hyundai sportlikkuse rõhutamisega üle pingutatud. Nagu fotodeltki näha ei ole ilmselgelt tegemist tavalise i30-ga, kuid disain on vastuvõetav ka mitteteismelistele. Ruumikuse ja varustuse poolest sobib i30 N hästi pereautoks.

Autot on Eestisse oodata jaanuaris. 250hobujõuline versioon maksab 24 990 eurot, 275hobujõuline 27 990 eurot

Kristjan Sooper