Säästlik diisel-Grandis

ökonoomne ja hea dünaamikaga mootor, kindel juhitavus, kasutusmugavus pearuum tagaistmel

Üle-eelmisel aastal tehtud Mitsubishi Grandise testis tõime välja kaks peamist miinust: diiselmootori puudumise valikust ja ebamäärase roolitunnetuse. Nüüd on diiselmootor olemas ning insenerid käisid üle nii roolisüsteemi kui ka esivedrustuse.

Grandise diiselmootor arendab 136 hobujõudu, kiirendab mahtuniversaali 0–100 km/h-ni 10,8 sekundiga ja kulutab keskmiselt 6,6 liitrit kütust sajale kilomeetrile.

Teadagi pole maht-universaali puhul kiirendusvõime olulisim, kuid Grandisel iseloomustab see väga ilmekalt mootori suutlikkust – 10,8 on korralik näitaja ja diisel-Grandis ei jää hätta üheski sõidusituatsioonis.

Kaheliitrine diiselmootor ei ole Mitsubishi päritolu, neid tarnib Jaapani firmale Volkswagen. Turbo ja vahejahutiga jõuallika maksimaalne pöördemoment on uhked 310 njuutonmeetrit, mis on saadaval juba 1750 pöördel minutis.

Uus kuuekäiguline käigukast võimaldab juhil probleemideta leida õige ülekande, mis tagaks korraga säästliku sõidu ning piisava dünaamika.

Möödasõitudel diisel-Grandis hätta ei jää, sest mootor reageerib gaasivajutusele nobedalt ja jõudu jätkub. Müra osas ei saa samuti etteheiteid teha: mootor ei ole küll ülivaikne, kuid vastab kindlasti hindele “hea”.

Väike kütusekulu

Euro IV heitmenormile vastava mootori kütusekulu on maanteel 5,6 ja linnas 8,4 liitrit sajale kilomeetrile. Rehkendus on muidugi teoreetiline, kuid arvestades, et kütusepaagi mahuks on 65 liitrit ja sõit käib maanteerežiimis, peaks paagitäiega saama läbida üle 1100 kilomeetri: tankimata Tallinnast Vilniusesse ja peaaegu tagasigi.

Lihvi saanud roolisüsteem ja esivedrustus teevad Grandise käitumise konkreetsemaks. Rool on palju toekam nii maanteekiirusel otse sõites (auto ei reageeri juhi liigutustele liiga aktiivselt) kui ka kurvides, sohvril on hõlbus autot soovitud kursil hoida.

Nagu sõiduautos

Samas ei ole Grandis rohkem kui pooletonnise kandevõime juures ebamugavalt jäik ka koormata sõites. Nii esi- kui ka tagaratastel sõltumatu, stabilisaatorvarbadega vedrustusega mahtuniversaal on küll konkreetse käitumisega, kuid seda pole saavutatud lihtlabaselt eriti jäikade vedrude ja amortisaatoritega.

Juhi isteasend on sõiduautolik, seega kooskõlas nii auto disaini kui ka sõiduomadustega. Poleks ju eriti võluv leida end lennuka väliskuju ja korraliku dünaamikaga autost keeramast peaaegu horisontaalselt asuvat suurt rooli.

Grandise käigukang paikneb armatuurlaua eenduval osal. See on juhil täpselt käeulatuses, liikumismaa on lühike ja lülitused ehk isegi täpsemad nii mõnestki sõiduautost.

Käepärane lahendus on võimalus tagumine istmerida põrandasse peita ja selle arvelt mõne hetkega pakiruumi suurendada – või siis vastupidi kaks lisareisijat peale võtta. Viimase istmerea saab ka niiviisi pöörata, et seljatoest saab istmepadi.

Nagu sõiduautos

Prooviauto oli mõeldud kuuele, kõigis kolmes istmereas kaks istet. Esimeses ja teises on ruumi laialt ja ka kolmandas reas sõitjad ei pea end vaeste sugulastena tundma. Pearuumi võib pikematel siiski napiks jääda, samuti pole kogukamatel istmele pääsemine väga hõlbus. Lastel ei teki loomulikult mingeid probleeme.

Kui kõik istmed paigas, ei kahane pakiruum sugugi olematuks: 320 liitrit pole palju, kuid sinna on võimalik mahutada nii mõndagi. Mahu saab istmete klappimisega suurendada 1545 liitrini.

Diisel-Grandis on ottomootoriga versioonist 30 000 krooni kallim, hinnad algavad 399 000 kroonist.