Uus Honda Civic ei uhkelda praktilisuse arvelt

juhitavus, dünaamika, praktilisus, varustus, disain sõidumugavus auklikul teel, kummaline käivitamislahendus

Ehkki uus Honda Civic on välimuse poolest teede-tänavate superstaar, ei peitu glamuurse koore all sugugi pirtsakas primadonna, kes argipäevast midagi ei tea ega tahagi teada.

Uue Civicu projektijuht Yoshiyuki Matsumoto on kirjutanud, et autot luues ei mõelnud ta Civicu varasematele mudelitele ning veel enamgi – ta ei mõelnud üleüldse Civicule. Ta mõtles revolutsioonile.

Kindlasti teavad nii Matsumoto kui Honda tervikuna, et revolutsioon tähendab peale julguse ka riski. Ja risk on uue Civicuga kindlasti võetud.

Eelmise Civicuga ei saa uut vähemalt disaini mõttes üldse võrrelda: kui eelmine ja oli n-ö tavaline auto, siis uue puhul saab kujustus meeldida või mitte. Küll aga maandavad riske Civicu sportlikud sõidu- ja praktilised kasutusomadused.

Ehkki uus Civic on välistelt mõõtmetelt eelkäijast laiem, aga samas lühem ja madalam, ei tähenda kaks viimast ruumikaotust sõitjateruumis. Ruumi jätkub nii esi- kui tagaistmetel.

Nupp ja võti

Juhikoht on kõike muud kui tavaline. Esimese hooga võib mõelda, et kolm näidikupaneeli (spidomeeter otse esiklaasi alaservas, kõrval raadiokuvar ja traditsioonilises kohas tahhomeeter, reisiarvuti ekraan, kütuse ja mootori jahutusvedeliku temperatuuri näidik) ajavad asja väga segaseks, kuid päriselus on hoopis vastupidi.

Liiklust jälgides haarab juhi pilk vaid spidomeetrit. Selle paremal küljel asuvad rohelised tulukesed annavad märku sõidu säästlikkusest (mida rohkem neid põleb, seda ökonoomsem on sõit) ja vasemal paiknevad punased teavitavad käiguvahetusvajadusest.

Omamoodi “kiiksuga” on Civicu käivitamine. Esmalt tuleb võtmega süüde sisse keerata ning seejärel vajutada vasaku käe all paiknevat starterinuppu. Mootori väljalülitamine käib aga võtmega. Kellele meenutab säärane süsteem vana Vene veoautot, kellele hoopis võidusõiduautot...

Uude Civicusse saab tekitada kaks pakiruumi. Tavapärase mahuks on 485 liitrit ja selle saab paisutada 1352 liitrini. Mugavaks muudab pakiruumi suurendamise asjaolu, et istmed on pakiruumi põrandaga peaaegu samale tasandile keeratavad ühe liigutusega. Et istmepadi piisavalt ettepoole liiguks, hoolitseb mehaanika: kasutaja asi on vaid seljatugi alla keerata.

Kaks mootorit ühes

Teise pakiruumi saab autosse tagaistme patjade ülesklappimisega. Loomulikult jätkub sel juhul autos ruumi juhile ja ühele reisijale. Nii peaks Honda kinnitusel esiistmete seljataha mahtuma kaks maastikujalgratast (kui esiratas on eemaldatud) või näiteks kokkuklapitud ratastool.

Civicu südameks oleva 1,8liitrise ottomootori kirjeldus – kuidas seguklappi ja sisselaskeklappide töö on nutikalt sünkroniseeritud ning palju muud põnevat – paneb tehnofriikide südame kiiremini põksuma.

Igapäevakasutuses tähendab tehnikasaavutuste virr-varr piltlikult öeldes pooleteiseliitrise jõuallika kütusekulu ja hea kaheliitrise dünaamikat. Arvude keeles: 0–100 km/h 8,9 sekundiga, keskmine kütusekulu 6,4 liitrit sajale kilomeetrile (linnas 8,2, maanteel 5,2 l / 100 km).

Mootor on töömahu kohta hämmastavalt jõuline ka madalatel pööretel, rääkimata keskmistest. Kui tahhomeetri osuti on langenud alla 2000 piiri, ei tähenda see sugugi, et muutuvate klapifaasidega mootor ei suudaks Civicut kiirendada.

Kui anda kannuseid, saab tasakaalukast ümisejast kapoti all justkui võidusõidumootor, mis annab autole uhke mineku ja on samas kiire ja terava reaktsiooniga.

Autot käitumist on võimalik näiteks jäärajal gaasivajutuste või järelelaskmistega täpselt kontrollida ja suunata.

Mis on sellest kasu tänavasõidus? Eelkõige tõstab selliste maneeridega mootor sõidukvaliteeti tervikuna, aitab kaasa möödasõitudele ja oskusliku juhi puhul ka sõiduohutusele. Valikus on veel 1,4liitrine bensiinimootor ning 2,2ne diisel.

Kuuekäiguline manuaalkäigukast mängib mootoriga hästi kokku. Valitsa liikumismaa on väike, vahetused täpsed ja ülekandesuhted hästi kalkuleeritud. Jõulise algkiirenduse puhul võib näiteks minna teiselt otse neljandale, sportlikult sõites lasta käike lõpuni või hoopis kasutada mootori paindlikku iseloomu ja linnas käiguvahetused harvaks muuta.

Autolehe proovisõit Civiucuga sattus külmalainele, ühel hommikul näitas termomeeter isegi 28 külmapügalat. Mingeid probleeme polnud, ka sõitjateruum soojenes kiiresti, naginaid-käginaid samuti ei tekkinud.

Mõni võib ju küsida, et miks seda mainida. Kui palju meil ikka nii krõbedat külma ette tuleb? Vastus on lihtne: külmakindlus annab kõige paremini tunnistust kvaliteedist.

Auke ei salli

Lai rööbe ja pikk telgede vahe tõstavad sõidukindlust nagu ka täpselt töötav vedrustus. Civicu vedrustus on üsna sportlik, juhitavus on kindel, reaktsioon roolipööretele täpne ja kiire, kaldumine kurvides minimaalne. Sportlikkusel on aga teinegi pool: auklikul teel ei ole uus Civic kuigi mugav sõiduvahend.

Varustusnimekirjas on äärmiselt positiivne, et tingimist ei toimu ohutuses. Kõigi pakettide nimekirjas on juhi ja kaassõitja eesmised turvapadjad, külgmised turvapadjad, samuti turvakardinad ja esiistmete aktiivpeatoed. Ka stabiilsuskontroll, rääkimata ABS-ist, on kõigil Civicutel olemas.

Mugavusvarustusegi loetelu on pikk: kliimaseade on kõigil olemas, istmesoojendused samuti, kõigil neljal aknal on elektrilised tõstukid jne.

Muust varustusest tasub mainida, et isegi laternapesureid ei tule lisavarustusena juurde osta. Uue Civicu hinnad algavad 229 000 kroonist.