Sportlik-luksuslik rajaleidja

võimas mootor, rikkalik varustus hind, kütuse- ja ülalpidamiskulud

Nissan Pathfinderi saab nüüd ka suure ja võimsa bensiinimootoriga. Neljaliitrine 269 hj V-6 on suguluses sportauto 350Z jõulise südamega.

Mõistagi on kogukale ja raskele džiibile palju mõistlikumaks jõuallikaks diiselmootor – on see ju tänapäeval ühtaegu nii jõuline, tsiviliseeritud kui ka säästlik. Ent kui diisli lõhn ja hääl ei meeldi ning soov on rohkemate hobujõudude järele, suundub nii mõnegi kunde pilk taas suuremahulise ottomootori poole.

Nissan 350Z (aga ka näiteks Murano) 3,5liitrise jõuallikaga võrreldes kasvatati Pathfinderi V-6 töömahtu suuremaks. Võimsust pole siiski nii palju kui sport-autol, ent džiibile olulisemat maksimaalset pöördemomenti annab mootor rohkem ja madalamatel pööretel.

Pathfinderile pakutavast 2,5liitrisest turbodiislist on ottomootoril njuutonmeetreid taas pisut vähem (385 Nm 403 vastu), ent hobujõude on see-eest ligi saja jagu enam. Võimsus avaldub eelkõige heades kiirendusnumbrites: aeg alla 9 sekundi 0–100 km/h räägib iseenda eest. Kellelegi jalgujäämist pole vaja karta ei valgusfoori tagant startides ega ka möödasõiduolukordades.

Muretu minek

Gaasivajutusel laseb mootor uhkelt mehist mürinat ning tahho- ja spidomeetri osutid kerkivad märkimisväärse nobedusega. Pathfinderi sõidus on kerglast muretust, jõupuuduse üle pead vaevama ei pea. Viiekäiguline automaatkäigukast ei anna samuti endast ülemäära negatiivselt märku. Soovi korral saab käike ka käsitsi vahetada.

Mõistagi tuleb ottomootori puhul arvestada diislist tunduvalt kõrgema kütusekuluga. Nissan ei taha seda ka ise suurelt reklaamida, sest erinevalt diiselmudelist on pardakompuutri kütusekulunäit keskselt suurelt ekraanilt otsekui vabanduseks ainult juhi ette, mõõteriistade vahele toodud. Normaalselt sõites ilmselt ülemäära hulle arve siiski oodata pole.

Muus tehnikas ei olemuudatusi tehtud.