Tõsine töörügaja Isuzu D-Max

praktilisus, sõiduomadused rasketes oludes mootorimüra, baasvarustus

Isuzu pikap D-Max annab vanakooli diislimürinaga teada, et tööd ta ei karda. Kandevõime on üle tonni ja D-Maxi haagis võib olla kolmetonnine.

D-Maxi pakutakse 249 000kroonise hindade algusega nii kahe- kui ka nelikveolisena, kolmes kabiinivariatsioonis ja, muide, ka kallurina. Mõistagi on kandevõimekilod versiooniti erinevad, kuid alla 970 kg ei jää see ühelgi mudelil.

Nn meeskonnakabiiniga (crew cab) proovisõiduauto südameks on kolmeliitrine 131hobujõuline diiselmootor maksimaalse pöördemomendiga 294 njuutonmeetrit 2000 pöördel minutis automaatkäigukasti puhul (kui autol on manuaalkäigukast, on ka mootori näitajad pisut teised Ω moment 14 Nm väiksem).

Mootor on häälekas, kiirendustel lausa häirivalt, kuid samas ideaalsete omadustega rasketes oludes töötamisel. See veab jõuliselt ja usaldusväärselt madalatel pööretel ega kuluta palju kütust. Keskmine kulu automaatkäigukasti puhul on 9,8, manuaalkäigukasti puhul 9,2 liitrit sajale kilomeetrile.

Raskusi ei karda

Teine mootorivõimalus on 101hobujõuline 2,5liitrine, mis on mõistagi ökonoomsem (8,1 liitrit sajale kilomeetrile), kuid ka oluliselt tagasihoidlikuma dünaamikaga – 0–100 km/h 19 sekundiga. Kolmeliitrisel on manuaalkäigukasti puhul sama näitaja 14,5 sekundit.

Neljakäigulise automaatkäigukasti plussiks on rasketes oludes töötamise loogika: see ei hüple käigult käigule, vaid laseb mootoril jõuliselt vedada.

Samas tuleb möödasõitudel arvestada, et tegu pole sportautoga, vaid tööloom-pikapiga: lülitused on küll sujuvad, kuid mitte väga kiired.

Sõidu sujuvuses suudab D-Max üllatada. Ees sõltumatu vedrustusega, taga jäiga tala ja lehtvedrudega sõiduk on napilt alla tonni jääva kandevõime kohta tühjaltki üllatavalt tsiviliseeritud käitumisega. Seda muidugi pikapite kontekstis. Tühjalt treppis teele sattudes tuleb arvestada, et juhitavus halveneb oluliselt.

Veoskeemi saab juht muuta nuppude abil armatuurlaual: tavalises teesõidus võiks auto olla tagaveoline, raskemates tingimustes saab sisse lülitada nelikveo ja olude eriti karmiks muutudes valida maastikukäigu. Kahe esimese vahel valides pole tarvis autot peatada. Nelikveo südameks on kahe ülekandesuhtega jaotuskast.

Kliirens sõltub samuti versioonist, kõige maastikusuutlikumal on see 22,5 sentimeetrit, kaherattaveolisel versioonil 19 cm.

ABS lisavarustuses

Sõitjateruumis on rõhk eelkõige praktilisusel. Ehkki eelkäijaga võrreldes on Isuzu viienda põlvkonna pikapil pearuumi mõnevõrra juures, ei saa asendit päris sõiduautolikuks nimetada. Pigem suisa vormellikuks, sest istmepadi paikneb madalal. Kui tavaliselt täidab esiistmetevaheline laegas ka käetoe rolli, siis D-Maxil paikneb seegi madalal ja nii taga, et käe sinna toetamisest ei tule miskit välja.

Tagaistmel on istmepadi kõrgemal ja pikematel kindlasti pea laes. Kitsas uks ei tee tagaistmele ja sealt välja pääsemist lihtsaks, püstine seljatugi ja lühike istmepadi nõuavad järeleandmisi mugavuses.

Veokasti mõõtmed sõltuvad loomulikult kabiinist: väikseima kabiini puhul on pikkus 2,27 meetrit, suurima, meeskonnakabiini puhul 1,38 meetrit. Kasti laiuseks on nelikveolistel 1,53, kaherattaveolistel 1,46 meetrit.

Baasvarustuse loetelu on tagasihoidlik. Olemas on küll elektrilised aknatõstukid, kuid puuduvad näiteks ABS-pidurid. Need sisalduvad kõrgemas, LS-varustuspaketis, kus on ka kaasreisija turvapadi (juhi oma on kõigil versioonidel), samuti piiratud libisemisega tagadiferentsiaal, konditsioneer, CD-raadio jpm. Varustuspakettide hinnavahe on kuni 50 000 krooni.