Renault’ viimistletum esinumber

- -

Äsja värskenduskuuri läbinud Renault’ enimmüüdud mudel Megane pakub head kombinatsiooni nii mugavusest, ­turvalisusest kui ka praktilisusest.

Megane’i välised muudatused ei ole kuigi suured, kuid on lähemal vaatlusel kindlasti märgatavad: uued esilaternad, esivõre ning -kaitseraud, uuendatud on ka tagalaternate disaini. Rattakilpide ja valuvelgede välimuses on samuti värskeid nüansse, lisaks pakutakse tervet rida uusi kerevärve.

Tähtsamad on vast “sisemised” detaililahendused, mis aitavad parandada tänapäeval nii olulist kvaliteeditunnetust. Nimetada võib endisest soliidsemaid-pehmemaid sisustusmaterjale ja kergemini loetavaid näidikuid. Parendatud on vihma- ja valgussensoreid, uued on klaasipuhastid ning aktiivsüsinikuga siseõhufilter. Soetada saab nüüd ka parkimisandurid, hoopis hõlpsam on kasutada navigatsioonisüsteemi (kus võimalik).

Tähelepanu diislitel

Tehnika poolelt said enim tähelepanu diiselmootorid. Uusim ja ühtlasi võimsaim seda sorti jõuallikas Megane’i valikus on kaheliitrine 16klapiline 150 hj mootor, mis aga veel Eestisse jõudnud ei ole.

Teisedki diislid said jõudu juurde, 1,9liitrine arendab nüüd 130 hj, 1,5liitrised vastavalt 86 ja 106 hj. 1,9liitrine mootor on varustatud tahmaosakeste filtriga, lisaks saab seda tellida koos neljakäigulise automaatkäigukastiga. Kõik diislid täidavad EURO 4 saastenormi nõudeid.

Muidugi on alles ka ottomootorid, välja arvatud nõrgim, 80 hj agregaat. Võimsuste vahemik ulatub 98–163 hobujõuni, lisaks on olemas veel 225 hj sportvariant. Kasutasime siiski võimalust proovida moodsa diiselmootoriga Megane’i, ehkki nende levik Eestis pole siiani teab kui suur olnud.

Ja mootoris pettuma ei pidanud. See teeb karedat häält üksnes külmalt käivitades, muul ajal seda suuremat kuulda pole. Mootor töötab üsna paindlikult ka madalatel pööretel, seega pole tingimata tarvis käigukangiga pidevalt vehkida. Suurimad näitajad 106 hj ja 240 Nm on Megane’i masti autole igati piisavad, et vaevata liiklusvoolus püsida ja kärmeid möödasõite teha. Suurematele diislitele omast ülevoolavat jõulisust tal siiski varuks pole, nii et täislastis sõites ja järsematel sööstudel tuleb käike tihedamini vahetada.

Kütusekulu lööb silmad särama – pardakompuutri keskmine näit linnas 5,4 l / 100 km langeb maanteel veel poole liitri jagu. Isegi kui näit pisut optimistlik tundub, piisab paagitäiest vabalt 1000 km läbimiseks ja jääb veel ülegi. Paraku kipub kopsakas hinnavahe ( 35 000 – 40 000 kr) sarnase võimsusega ottomootoriga kütuse kokkuhoiuefekti tavaläbisõitude puhul siiski nullima.

Pigem mugavus kui sportlikkus

Mootorimüra üldjuhul Megane’i salongi ei jõua, ka muus osas on müratase autoklassi arvestades madal (olgugi et müramõõtmised seda otseselt ei näita). Üksnes karedapinnaline teekate tekitab häirivamat kuminat. Mugavuse seisukohalt on õnnestunud ka vedrustus, mis sujuvalt teekonarusi siludes annab teekattest sageli parema pildi, kui see tegelikult on. Järsemad löögid tulevad aga siiski läbi.

Hoogsamaid sooritusi testiplatsil saadab kere tugev kaldumine, piirkiirustel tekkivat tagarataste libisemist on aga hõlbus korrigeerida. Testitulemused on head, kuid jäävad klassi tippudele alla. Pisikeseks tõrvatilgaks juhitavuses saab elektriline roolivõimendi, kuigi seda on varasemaga võrreldes täiustatud. Kesiseks jääb roolitunnetus eelkõige rooli väikeste pöördnurkade korral, näiteks kurvilisel teel sõites. Rooli keskasendis ja suuremate nurkade puhul on tunnetus märksa parem.

Kruusateedel tundub auto käitumine veidi ebamäärane.

Sedaan on ruumikas

Tegemist on ruumika autoga nii sõitjate kui ka pagasi vedamiseks ning eks oma osa ole siin ka luukpäraga võrreldes 61 mm pikemal telgede vahel ja 289 mm suuremal üldpikkusel. Pakiruum mahutab tublid 520 l pakke, tagaistme kaheosalise seljatoe mahapööramisel saab seda laiendada ka sõitjateruumi poolele. Pakiruumi luuk on seestpoolt vooderdatud ja hinged ei võta lisaruumi. Nn mütsiriiulil leidub mõnus, kaanetatud panipaik.

Klassikalise kerekuju kasuks otsustades peab aga arvestama mõningate kitsendustega – luugi ava mõõtmed on piiratud, samuti tuleb tõsiselt kummarduda, et pakiruumi eesotsast asju kätte saada. Miinuspoolele võib kanda luugi sulgemist hõlbustava käepideme puudumise, pakiruumis ei hakanud silma ka kaubakinnitusaasasid. Tagurdamisel tuleb harjuda kere kõrgest tagaosast tingitud piiratud nähtavusega. Samas on nimetatud puudujäägid praktilisuses omased enamikule sedaanidest. Pealegi, Megane’il ju kerevariantide valikut jätkub.