Mega-Megane

- -

Megane Renault Sporti esiosa kaunistav naeratus kandub ka juhile, kui see on F1 Team Special Editioniga kiires tempos läbinud paarikümnekilomeetrise kurvide kaskaadi asfaldil.

Piiratud seeriana valmistatud RS-i (Renault Sport) eriväljaanne valmis tähistamaks Renault’ vormel ühe meeskonna võitu konstruktorite karika arvestuses ja Fernando Alonso maailmameistritiitlit.

F1 erimudel baseerub versioonil Megane Cup. Autol on 18tollised kergrattad, Recaro sportistmed, Brembo esipidurid, täielikult väljalülitatav stabiilsuskontroll, tava-RS-ist veel jäigemad vedrud-amortisaatorid ning Dunlop Sport Maxxi rehvid.

Siia juurde kuulub muidugi RS-i baasvarustus 224hobujõulise ja 300njuutonmeetrise pöördemomendiga turbomootori näol. Pluss veel kleepsutuuning: nii uhke kui testiauto F1 eriväljaanne tehase väravast välja sõites siiski pole. Erilisust rõhutavaid kirjakesi on, kuid sinikollane värvi(kleepsu)lahendus on tehtud Eestis.

Niigi silmatorkava disainiga Megane muutub osava ja teemakohase ülekleepimise tulemusena tõsiseks pilgumagnetiks. Ja mitte ainult, sest õnneks on sisu välimusega kooskõlas. Rõõmu pole ainult kõrvaltvaatajatele, vaid ka sõitjatele. Kuid viimast saab siiski öelda ennekõike ringrajal kihutades, mitte auklikel teedel ukerdades.

Karmi vedrustusega

Kui sinised Recaro istmed, auto erilisust rõhutav numbritahvel keskkonsooli alaosas (testiauto oli nr 82) ja veel mõni pisidetail välja jätta, on sõitjateruum täiesti tavaline. Tõsi, spidomeeter ulatub 270 km/h-ni, tahhomeeter on suuremate numbritega ning olemas on jahutusvedeliku termomeeter ja kütusenäidik, pluss muidugi võimalikest häiretest teatavad signaallambid.

Sportliku auto kohta on seda aga vähevõitu: õlirõhu, temperatuuri ja turbo “kellad” võinuks samuti olla. Pealegi on spidomeeter halvasti jälgitav: numbrid on erineva suurusega ja suuremad katavad mitut alajaotust: tähelepanelikult vaatamata on raske aru saada, kas kiirus on nüüd näiteks 100 või 110 km/h. Roolil on n-ö otseasend asjalikult märgitud spetsiaalse tikandiga.

Kui parkimisolud on lahedad, on kolmeukselisse Megane’i sisenemine ülisuurtest ustest hõlbus, kui kitsad, esitab auto kerekamale tõsise väljakutse. Turvavööd esiistmelt vaadatuna kaugel paiknevalt piilarilt kätte saada pole samuti kuigi mugav.

Renault’ kaart sisse ja starterinupp alla. Ootasite võpatust ja sellele järgnevat jorinat? Vale! Mootor käib madalatel pööretel ülivaikselt ja vibratsioonivabalt, lisades igapäevastesse asjatoimetustesse sportliku Megane’iga mugavust.

Vedrustus on F1 eriväljaandel karm, väga karm. Kõik augud loetakse-mõõdetakse üle ja raporteeritakse sõitjatele piinliku täpsusega. Laiad ja madalad rehvid nõuavad meie paiguti künnivagusid meenutavatel teedel ekstratähelepanu: roolist tuleb kõvasti kinni hoida ja auto kurssi korrigeerida. Unustage plaan, et sõidate sport-Megane’iga ning sööte ühe käega jäätist ja teises hoiate mobiiltelefoni! (Tegelikult tuleks selline sõidustiil muidugi ükskõik millise autoga unustada.)

Jõudu ei saa maha

Kiirel tempol on Megane RS parimas sõiduvees. Mootor veab jõuliselt laias pöörete vahemikus, turboviivitus on minimaalne. Möödasõidud sujuvad nii kiiresti, justkui annaks kellegi nähtamatu käsi autole hoogu juurde. Ja hoogu näib jätkuvat lausa lõputult.

Küll aga suutis väiksematel kiirustel lausa kardilikult terava ja vahetu juhitavusega sport-Megane üllatada suurematel tugeva alajuhitavusega. Katsetulemused ja sõidumulje jäävad seetõttu mõnevõrra alla varem proovitud Ford Focus ST-le.

Kere kaldub vähe ja auto tundub kuulavat juhti väga täpselt, kuid tempo tõstes hakkavad esirattad kurvides tugevalt libisema. Põhjuseid on kindlasti mitu, kuid ilmselt peamine on kulunud esirehvid. Katseauto võiks oma 4500 läbisõidukilomeetrist rääkida ilmselt rohkem adrenaliinist nõretavaid lugusid kui mõni tavaauto pärast sada korda suuremat läbisõitu viimsele teekonnale asudes.

Kulunud rehvid vajutavad pitseri ka kiirendus- ja pidurdustulemustele. Tehase lubatud 0–100 km/h ajale 6,5 sekundit ei saa kuidagi kätte, parimal katsel mõõdame 7,1. Jõu mahapanekuga on tõsiseid raskusi. Esiveolisel on need raskused juba niikuinii sisse programmeeritud, aga kui rehvide haare on nõrk, seda enam.

Pidurid on head, korralikult doseeritavad ega kuumene üle ka intensiivselt kasutades. Pidurduskatse tulemuse kommentaariks tuleb lisada, et alates Megane’ist teeme katseid siledamal kattel (neid on Eesti suurtel maanteedel üha rohkem) ja kasutame ka teist seadet.

Müramõõtmine käib aga ikka ebatasasel ja pinnatud asfaldil nagu testide algusajast alates.

Megane Renault Sporti hinnad algavad 424 900 kroonist. Üks pearivaale Ford Focus ST maksab 385 900 krooni.