Mazda3 sai peenlihvi

juhitavus, hind, varustus kallis diiselmootor

Kui uuenduskuuri läbinud Mazda3 välised muudatused on peaaegu märkamatud, siis auto rooli taha istudes saab neist kohe aru.

Uuendatud Mazda3 on oluliselt vaiksem, aga samas eelkäijast veel täpsema juhitavusega. Peale vedrustuse täiendati tehnika poolelt ka mootorivalikut (õigupoolest on mootorid samad, kuid muudetud tehniliste parameetritega) ja varustust (näiteks puudub mõnel versioonil klassikaline süütevõti).

Mudelivärskendus ei toonud aga kaasa hinnatõusu – odavaima Mazda3 saab kätte 214 000 krooniga (1,4-liitrine ottomootor), kusjuures varustuses on olemas nii konditsioneer, raadio ja CD-mängija kui ka ABS-pidurid.

Diiselmootori pooldajad peavad aga arvestama suurte väljaminekutega – 109hobujõuline mootor on saadaval alates varustustasemest Elegance (n-ö teine tase, baasversiooniga võrreldes lisanduvad näiteks turvakardinad, helisüsteemi juhtnupud roolil, võtmeta sisenemissüsteem jms) ja maksab sama varustusega ottomootoriga sõsarast 64 900 krooni rohkem ehk 300 600 krooni.

Võtmeta käivitamine

Kuna Mazda uuringu põhjal nimetas enamik “kolme” omanikke peamise ostupõhjusena disaini, polnud ju tõesti põhjust hakata remontima korras asja. Väikesed uuendused puudutavad kaitseraudu, valuvelgi, värvitoone ja veel mõnd pisiasja.

Kasutusmugavuse poolest on olulisim uuendus võtmeta uste avamise ja käivituse süsteem. Kaardi taskus kandmisest piisab, et avada ja sulgeda auto uksed, taskusse võib kaart jäädagi, sest käivitamiseks tuleb pöörata nuppu roolisambal.

Mugav on võimalus sulgeda kõik aknad spetsiaalse lüliti abil ukse lingil – kui autost lahkudes ununes mõni lahti, ei pea tagasi minema, süüdet sisse lülitama ja seejärel sulgema.

Autolehegi varasemates Mazda3 testides on peamiseks kritiseerimisaineks olnud mürarikas sõitjateruum. Uuendatud “kolm” on vaiksem – peale isolatsioonimaterjali lisamise vahetati välja generaator, rehvid ja kohendati vedrustust.

Mazda3 oli juba sündides kindla juhitavusega auto, aga uuenduse käigus tehtud veermikutäiendused (uued amortisaatorid, muudetud tagavedrustuse geomeetria, pisitäiendused roolisüsteemis) on parandanud roolitunnetust ning muutnud auto juhitavust neutraalsemaks. Vedrustus on endiselt jäik ja kehval teel (kruusa proovisõidurada ei sisaldanud) raputab üsna tugevalt.

Sõitjateruum on sama avar kui eelkäijal. Veidi muudeti sedaani pakiruumi, mille luugi avamine on tehtud mugavamaks.

Väiksem kütusekulu

Mootorite täiustamise peamiseks märksõnaks on vähenenud kütusekulu. Kaheliitrist ottomootorit on täiendatud muudetava klapiajastussüsteemiga ning sellega on seatud kokku mängima kuuekäiguline manuaalkäigukast. Pöördemoment on toodud madalamale, 187 njuutonmeetrit on saadaval 4000 pöördel minutis. Kui enne oli keskmine kütusekulu selle mootoriga 8,2 liitrit sajale kilomeetrile, siis nüüd on 7,9.

150hobujõuline mootor on temperamentne ja nauditava kõlaga, samuti kiire reaktsiooniga gaasivajutusele või järelelaskmisele. Viimase saavutamisel mängib rolli elektrooniliselt juhitav seguklapp. Kütusekulu on saadud väiksemaks ka 1,4- ja 1,6liitrisel ottomootoril.

109hobujõuline diiselmootor on vaikse ja sujuva käiguga, kulutades keskmiselt 4,8 liitrit kütust sajale kilomeetrile. Küll aga kujuneb diisli tasuvusaeg selle mootoriga varustatud Mazda3 kõrge hinna tõttu pikaks.