Uus Kia Carnival: väiksem ja väledam

- -

Uus Kia Carnival on eelkäijast küll väiksem, kuid see-eest parema juhitavusega. Suurim miinus on aga sõitjateruumi ümberseadmise tülikus.

Eelkäijast on uus Carnival koguni tosin sentimeetrit lühem, pikkuseks 4,8 meetrit. Kohti on endiselt seitse ja kõik need on tõepoolest kasutatavad (mõnelgi seitsmeistmelisel mahtuniversaalil on viimane rida täiskasvanutele sobimatu). Pakiruum aga kahaneb juhi ja kuue reisija puhul väga napiks. Eelkäijast erineb ka istmete paigutus: kui vanal Carnivalil oli viimases reas kolm ja keskmises kaks kohta, siis uuel on vastupidi.

Carnivali sõitjateruum on ümberseatav nagu mahtuniversaalile kohane, kuid see töö on üpris tülikas. Nimelt pole viimase rea istmed põrandasse klapitavad. Need saab küll vastu teise rea istmeid üles voltida, kuid siis tekib probleem kinnitusega.

Järelikult tuleb suuremat pakiruumi vajades istmed välja tõsta. Kõlab lihtsalt, aga tegelikult pole see sugugi käkitegu. Väljatõstmine pole õigupoolest keeruline ega väga raske, küll aga tagasipanek – naistel ja kiduramatel meestel oleks hea, kui Jaan Talts juhtuks mööda jalutama, et saaks abi paluda (noorematele: selle mehe nimel on 43 tõstmise maailmarekordit).

Iste on raske ja see tuleb asetada täpselt õigetele kinnitustaladele (neid on päris mitu). Sportlikku sarmi lisab asjaolu, et seda tuleb teha kas pakiruumi sisse pugedes või istet vahepealses paigaldusfaasis sirgete kätega hoides.

Ja veel üks probleem: kui istmed välja on tõstetud, kuhu need panna? Eriti kui vajadus suurema pakiruumi järele tekib ootamatult või elatakse kortermajas? Näiteks liftita viiekorruselises elamus?

Võimas diisel

Autotootja väidab, et põrandasse klapitavatest istmetest loobuti istujate mugavuse nimel. Tegelikult on see õige, Carnivali viimases reas on mugavam kui nii mõneski rivaalis, kuid arvestades üliväikest pakiruumi seitset istet kasutades, olnuks klapitav lahendus siiski praktilisem.

Samas on istmed edasi-tagasi liigutatavad, samuti saab kõigil seada seljatoe kaldenurka. Juhil aitab tagaistmel toimuvat jälgida spetsiaalne lainurkpeegel, mille saab välja keerata prillihoidikulaadsest laekast auto laes.

Kindalaekaid on koguni kaks, suuremas veel eraldi sahtlid väiksematele esemetele. Esiistmete vahel paikneb klapplaud joogipudelihoidikutega, keskkonsooli alaservas on mahukas sahtel.

Varustust on 449 900 krooni maksvas Carnivalis uhkelt – roolilt juhitav CD-mängija/raadio, stabiilsuskontroll, kliimaseade, kiirusehoidja jne. Kui tellida 35 000 krooni maksev mugavuspakett, lisanduvad nahkpolster, mäluga juhiiste ja esiistmete soojendus.

185hobujõuline diiselmootor saab 2,2tonnise tühismassiga Carnivaliga hästi hakkama. Pöördemoment 350 njuutonmeetrit on saadaval vahemikus 1750–3500 pööret minutis, seega on jõuline minek tagatud peaaegu igas olukorras. Muide, kui tehaseandmetel lubatakse Carnivali kiirendusvõimeks 0–100 km/h 15,9 sekundit, siis katseauto tegi sellele tulemusele suure varuga tuule alla – 12,2 sekundit.

Mootoril jätkub sitkust ka möödasõitudeks. Viiekäiguline automaatkäigukast sobib mahtuniversaalile hästi ja töötab sujuvalt. Keskmine kütusekulu tuleb üheksa liitri kanti sajale kilomeetrile. Sõitjateruum on reisiautole sobivalt vaikne.

Hüpe edasi

Juhitavus on aga eelmise põlvkonnaga võrreldes teinud tohutu hüppe edasi: Carnival on endiselt mugav, kuid nüüd ka hästi juhitav. Miinuseks on veidi n-ö hakkiv rool – keskosas ebamäärase ja kergena muutub see pööretes paremat tunnetust pakkuda püüdes raskemaks ja säärane pehmuse-jäikuse vaheldumine kipub kurvilisel teel häirima.

Muidugi pole juhitavuskatsete tulemused maht-universaali puhul mingeid rekordeid silmas pidades olulised, küll aga väljendavad need Carnivali head edasiminekut.

Kui eelmise põlvkonna auto läbis Autolehe slaalomi keskmise kiirusega 48 km/h, siis uus teeb seda kiirusega 56 km/h – kvalitatiivne vahe on sama, kui palka tõstetaks 5000 kroonilt 10 000-le.

Kiirused kiirusteks, oluline on see, et nii mulje kui ka numbrite põhjal on uus Carnival kindla juhitavusega ning tõhusate piduritega – ohutus pole aga mahtuniversaali puhul sugugi teisejärguline näitaja.