Uus Fabia: asjalik ja mugav

ruumikas ja praktiline, kvaliteetne sõitjateruum, hea hinnaga mootorimüra, nadi baasvarustus

Selle aasta kevadel Eesti müügisaalidesse jõudev uus Škoda Fabia saab suurepäraselt hakkama kõigega, mida selle klassi autolt oodatakse.

Škoda Fabia on peaaegu muutumatul kujul tootmises püsinud juba seitse aastat. Ja kuigi 2006. aasta müügitulemused isegi paranesid eelmisega võrreldes, oli viimane aeg värske mudeliga välja tulla – on ju peamised konkurendid viimastel kuudel peaaegu kõik uue vormi saanud.

Esialgu pakutakse Fabiat vaid ühes keretüübis – viieukselise luukpärana. Hiljem on oodata ka universaali. Eelmise mudeli kummalise tagaosaga sedaan järglast ei saa.

Kui üldlevinud trendi kohaselt tehakse iga uus mudel varasemast oluliselt suurem, siis Fabia puhul saab rääkida vaid kasvanud kõrgusest. Viis lisasentimeetrit on siiski õnnestunud nii ära peita, et auto proportsioonid ei kannatanud.

Avar siseruum

Kuigi kujustuses võib sarnasusi leida näiteks Suzuki Swiftiga (tagumine nurk), on tegu siiski selgelt uue põlvkonna Škodaga. Fabia ninaosa on esmapilgul täiesti kattuv Roomsteri omaga, tuttavaks elemendiks on näiteks veel musta värvi, n-ö peidetud A-piilar ning kurvides süttiv udutuli. Škoda väitel püüti Fabiat teha sportlikumaks, dünaamilisemaks ja noortele atraktiivsemaks. Et seda rõhutada, saab uut Fabiat osta valge katusega – detail, mis seni Minidelt tuttav.

Sõitjateruum on Fabial klassi kohta vähemasti täismõõduline. Isegi üle kahemeetrine võib juhikohale istuda kartmata, et juuksed vastu laepolstrit hõõruvad, ja tema taha jätkub põlveruumi veel küllaldaselt. Sellegipoolest ei teeks paha viimasel ajal aina enam leviv tagumise istme edasi-tagasisõidutamise võimalus. Nii saaks 300liitrist pakiruumi vajadusel ühe liigutusega oluliselt suurendada.

Nagu kallimas autos

Fabia armatuurlaud on Roomsterilt tuttav ja see tähendab, et lausuda saab peamiselt kiidusõnu. Kooste- ja materjalide kvaliteet on eelmisest mudelist mäekõrguselt üle ega jää oluliselt alla suurematele-kallimatele autodele. Eriti noobel näeb sisemus välja kahetoonilisena ning tippvarustuses.

Rooli saab reguleerida üles-alla ja sisse-välja ning juhiistet ka kõrgusesse, ideaalilähedase sõiduasendi leiab sestap paari hetkega. Väikese miinusena võib mainida vasakule rooli taha paigutatud raadio juhtpulti, mis kipub algul suunatulekangiga segamini minema. Vähe harjudes leiavad sõrmed siiski õige hoova automaatselt üles.

Heliisolatsioon on hästi õnnestunud, kiirteel 140kilomeetrise tunnikiiruse juures on tuulemüra veel täiesti talutav ning kõrvalistujaga võib rääkida häält tõstmata. Suverehvidega ning siledapinnalistel teedel jääb peaaegu märkamatuks ka rehvide hääl.

Ökonoomsed kolmesilindrilised

Kui Roomsterile on ette heidetud jäika vedrustust, siis Fabia on selgelt mugavam. Kruusal kahjuks autot proovida ei õnnestunud, kuid üsna auklikel asfaltteedel jättis nii veermiku- kui ka roolisüsteemi töö hea mulje.

Mootorivalik on Fabial sarnane, kuid esialgu veidi väiksem kui varem. Pakutakse nelja bensiini- ja kolme diiselmootorit. Esimestest õnnestus proovida 1,2liitrist kolmesilindrist (44 kW, teine variant on 51 kW) ja 1,4liitrist neljasilindrist.

1,2 näib paberil kangesti hädisevõitu, kuid on praktikas igati kaalumist väärt alternatiiv. Linnakiirustel ja tühja autoga (tavaliselt sõidetaksegi ju üksi) püsib sellega liiklusvoolus ilma mingi pingutusega, pöörded kogunevad reipalt ja uskumatul kombel kostab sõitjateruumi isegi sportlikumat nooti. Maanteel tuleb siiski arvestada, et möödasõiduks kulub palju aega. 80 km/h ülespoole neljanda ja viienda käiguga jääb kiirendus päris olematuks. Võimalusel tasuks kindlasti eelistada sama mootori võimsamat versiooni.

Või hoopis 1,4liitrist, millel on lisaks üks oluline ehitusest (ja sellest saab aru kohe, kui ühest autost teise istuda) tulenev pluss. Nimelt töötab neljasilindriline mootor selgelt vibratsioonivabamalt ja vähema müraga kui kolmesilindriline. Keskmiseks kütusekuluks näitas pardakompuuter linnas ja maanteesõidul mägedes pool liitrit väiksema jõuallika kasuks (6,4 versus 6,9 l / 100 km).

Veelgi ökonoomsemalt ajab läbi muidugi diislitega. 1,4liitrine läbis sama trassi 5,8–5,9 liitrise kuluga, olles samas eelnevatest tunduvalt jõulisem. Küll reageerib momendirikas diisel gaasivajutusele uimasemalt: surute pedaali põhja ja enne, kui Fabia edasi hüppab, tuleb sekund-kaks oodata. Lisaks kahes võimsuses 1,4liitrisele (51 ja 59 kW) pakutakse tippversioonina 1,9liitrist diislit (77 kw, 240 Nm).

Käigukast on Fabial viiekäiguline ja toimib laitmatult, automaatkasti pakutakse kahjuks ainult koos 1,6liitrise bensiinimootoriga.

Hinnalt soodne

Škoda eeliseks on ikka olnud väga konkurentsivõimeline hind. Päris täpseid numbreid veel avaldatud pole, kuid teada on, et uus Fabia hakkab maksma umbes-täpselt sama palju kui praegune mudel (hetkel alates 130 400 krooni). Sama laialt nagu meelitav hind on teada ka asjaolu, et baasmudelitest Škodade varustus on väga napp.

Esialgseil andmeil pakutakse Fabiat nelja varustustasemega – Classic, Ambiente, Sport ja Elegance. Classicul puuduvad nii elektriaknad, kesklukk kui ka kahes osas mahakallutatavad tagaistme seljatoed. Küll on kõigil Fabiatel olemas ABS ja neli turvapatja.