Qashqai istub kahel toolil

varustus, sobivus halbadele teedele jõuetu mootor, nähtavus tagurdamisel

Võtke üks osa sõiduautot, kaks osa linnadžiipi, segage – ja tulemuseks saate Nissan Qashqai.

Ehkki silmatorkavalt rüütatud, pole Qashqai iseloom õnneks sugugi nii noortepärane, nagu reklaami põhjal (mäletate, autost kasutatakse seal rulana) karta võis.

Roolikeeraja ei pea tingimata nokamütsi tagurpidi pähe vedama, püksitagumik ei pea ulatuma põlveõndlateni ja ta ei pea teadma artisti nimega Phatzoo. Ta võib lihtsalt vajada praktilist autot, mis võimaldaks ka asfaldilt maha keerata, mis poleks igava välimusega, aga mahutaks seejuures viis inimest ja arvestatava koguse pagasit.

249 900 kroonist algav hindki paigutab Qashqai (hääldus: kaš-kai) väikekesklassi ja linnadžiibi vahele. Konkurentegi tuleb otsida samalaadsetest sulamitest: olgu nimetatud Volkswagen CrossGolf ja Dodge Caliber. Olulise erinevusena eelnimetatutest pakutakse Iraani rändhõimult nime saanud Qashqaid ka nelikveolisena, mis kallutabki omaduste kaalukaussi rohkem linnadžiibi suunas. Sama veoskeemi võimalus leidub samuti linnadžiibi ja sõiduauto piiril jalutaval Suzuki SX4-l, kuid see on Nissani uudismudelist väiksem.

Pehmes seades

Varustuse üle võib Qash­qai uhkust tunda: madalaimal tasemel leiduvad lisaks elementaarsele näiteks istmesoojendused, roolilt juhitav audiosüsteem, samuti Bluetooth-ühendus telefonile ja reisiarvuti.

Maastikuautolik juhi isteasend võimaldab head ülevaadet auto ümbruses toimuvast. Kui on tellitud klaaskatus nagu prooviautol, lisandub veel ka taevavaade. Tagurdamisel meenutab Qashqai enam maastikuautot, nähtavus pole just parim. Juhtimisseadmete paigutus ei jäta norimisruumi, samuti pole probleemi nende kasutusmugavusega.

Tagaistmel leidub keskmist kasvu sõitjale piisavalt nii jala- kui pearuumi, pisut pikemal läheb aga just pearuumiga kitsaks. 352liitrist pakiruumi saab hõlpsalt, vaid istme seljatoe allapööramisega suurendada.

Mugavusele orienteeritud vedrustus ja 20sentimeetrine kliirens paigutavad Qash­qai sõiduomadustelt pigem linna­džiipide kui sõiduautode seltsi. Samas ei saa teha etteheiteid Qashqai juhitavusele. Ehkki pehmes seades, käitub auto loogiliselt ja juhile ootuspäraselt. Mõistagi tuleb pika käiguga vedrustus ja kõrge kliirens kasuks kehvadel teedel ukerdades.

Jõudu napib

Nelikveo tellinud juht saab keskkonsoolil asuva lüliti abil valida sobiva veoskeemi: muuta auto esiveoliseks, lülitada süsteemi automaatselt esi- ja tagarataste vahel veojõudu jagavaks või lukustada skeemi suhtele 50:50.

Mootorivalik koosneb neljast: 1,6liitrine ottomootor arendab 115 ja kaheliitrine 140 hobujõudu. 1,5liitrise diisli võimsuseks teatatakse 106 hobujõudu. Neljas võimalus, 150 hobujõuline diisel lisandub valikusse suvel.

Nelikveolisel prooviautol oli võimsaim bensiinimootor ühendatud kuuekäigulise manuaalkäigukastiga. Ehkki 0–100 km/h kiirenduse ajaks märgitakse sel kooslusel 10,6 sekundit, ei iseloomusta see mootori võimeid päris adekvaatselt, sest loob mulje liigsest reipusest. Paraku just sellest tuleb pooleteisetonnise tühimassiga Qashqail puudu – kui juht mootorit kütust armutult põletavalt pöördesse ei sunni, kestavad möödasõidud igaviku.

Kaheliitrise mootori keskmiseks kütusekuluks märgitakse nelikveolise pardal 8,4 liitrit sajale kilomeetrile. Ökonoomseim on loomulikult 1,5liitrine diisel 6,6liitrise keskmise kuluga.