Säästudžiip Suzukilt

hind, manööverdamisvõime, sõiduomadused kehval teel nõrk mootor, napp pakiruum

Kolmeukselise Suzuki Grand Vitara iseloomustamiseks vajatavad mõõtühikud pole hobujõud ega njuutonmeetrid, vaid kroonid.

Pideva nelikveoga maastikuautot pakutakse 259 900 krooniga, mis pole küll linnadžiipide seltskonnas madalaim hind, kuid odavama rivaali, Kia Sportage’i alghind 249 900 krooni sisaldab vaid esivedu.

Kuid Kia on ka odavaimana viie uksega. Lada Niva saab soetada muidugi veel odavamalt, 124 900 krooni eest, kuid tolle varustus, tehnika ega arhailised sõiduomadused ei saa ligilähedalegi Grand Vitarale ega Sportage’ile. Päris otsesed rivaalid ehk kaasaegsed kolme uksega väikedžiibid Grand Vitaral Eestis puuduvad.

Hea halbades oludes

Kolmeukselist Grand Vitarat müüakse vaid ühel varustustasemel, mis sisaldab peaaegu kõike vajalikku, vaid kliimaseadme eest küsitakse lisaraha. Samas leiduvad nimekirjas nii esiistmete soojendused, roolilt juhitav helisüsteem kui ka kuus turvapatja.

Juhikoht ei erine viieukselise sõsara omast kuigivõrd. Puudub vaid maastikukäigu lüliti – sel proosalisel põhjusel, et kolmeukselisel pole maastikukäiku. Veojõud jaguneb esi- ja tagarataste vahel suhtes 47:53, juhil puuduvad võimalused sekkuda.

Tagaistmele pääs pole just ülearu hõlbus, kuid kohale jõudnud, ei ole keskmist kasvu inimesel põhjust nurinaks. Pakiruum on muidugi tibatilluke ning selle suurendamine istmete arvelt tülikas: iste on vaja kokku klappida, üles keerata ja rihma abil kinnitada.

Linnaliikluses tunneb väiksem Grand Vitara end koduselt: nähtavus on hea ja manööverdada hõlbus. Samad plussid kehtivad ka maastikusõidul, saab sõita täpselt ja vajadusel väga kitsastes oludes ringi pöörata. Esimese käigu ülekanne on piisavalt aeglane-jõuline, et kooskõlas 1,6liitrise mootori 106 hobujõugamaastikukäiku “mängida”.

Halbadel teedel tunneb Grand Vitara end sõiduvees – vedrustus suudab järgida ebatasasusi, pidev nelikvedu tagab haarde. Lühikesed ülendid ei rapsa maad ka järsemaid teelaineid ületades, 20sentimeetrine kliirens on kergemaks maastikusõiduks piisav.

Suur kiirus ei sobi

Välimuselt vilgas ja sportlik väikseim Grand Vitara on mõlemat ka juhitavuselt. Suuremast sõsarast 40 sentimeetrit lühem ja paarkümmend sentimeetrit väiksema telgede vahega kolmeukseline käitub rahulikult ja ettearvatavalt kurviliselgi teel ning liigub stabiilselt maanteel.

Küll aga jääb maanteesõidul jänni 1,6liitrine bensiinimootor: möödasõidu venivad pikaks. Suurematel kiirustel kuluks ära ka kuues käik, näiteks 110 km/h sõites näitab tahhomeeter 3800 pööret minutis. Kõrged pöörded tähendavad nii suurenenud kütusekulu kui ka valjemat mootorimüra. 1,6liitrine mootor, mida, muide, viieukselisele ei pakutagi, on kolmeukselise ainus valik.

355kilogrammine kandevõime jääb maas­tikautode kontekstis tagasihoidlikuks, ent samas ei anna vaid neli istekohta ja napp pakiruum nagunii erilist võimalust autot üle koormata. Haagise veovõimeks märgitakse maksimaalselt 1600 kg.