Hyundai Coupe ahvatleb hinnaga

hind, varustus, disain väga jäik vedrustus, ­sise­müra, ebamäärane rool

Hyundai sportliku Coupe saab tagasihoidlikuma mootoriga kätte juba hästi varustatud väikekeskklassi auto hinnaga – 289 900 krooniga. Kuid hind pole ainus, mis uuenduskuuri läbinud Coupe puhul tähelepanu väärib.

Coupe on nimelt Eesti turul ainus n-ö odav sportkupee. Odavaima Mazda RX-8 saab kätte 445 200 krooni eest, kuid seda on ikka jämedalt 75 000 krooni enam, kui küsitakse kalleima, 369 900 krooni maksva V-6-mootoriga Coupe eest. Nissan 350Z mängib aga juba hoopis teises hinnaliigas, samuti Saksa noobelmarkide kupeed. Eks hinnalt ja olemuselt on konkurendid muidugi ka Volkswagen Golf GTI ja teised sellelaadsed kiired luukpärad, kuid sportautolikku välimust pakub enam siiski Hyundai Coupe.

Üldiselt korraliku varustusega Coupe hinnas sisalduva loetelu ainus norimiskoht puudutab helisüsteemi. Isegi kalleimal versioonil kuulub hinna sisse vaid raadiovalmidus. Raadio või CD-mängija tuleb eraldi juurde osta.

Eelkõige kahekohaline

Värskenduskuuris jõulisema välimuse saanud kolmanda põlvkonna Coupe disainiuuendused sisaldavad uusi esi- ja tagalaternaid, õhuvõtuavasid, udulaternaid, samuti kaitserauda sisseehitatud summutiavasid ja veel mitut pisiasja.

Juhikohalt leiab lisaks tavapärastele näidikutele ka aku laadimispinget, mootori parasjagu arendatavat pöördemomenti ja hetke kütusekulu näitavad “kellad”. Näidikute kroomitud raamid nagu ka halja terase tooni kaunistused toonitavad auto sportlikust ning loovad sõitjateruumist hinnalise mulje.

Esiistmetel ruumipuudus ei kummita, tagaiste aga sobib vaid lastele. Ruumi napib nii jalgadele kui peale. Hoogsalt langev katusejoon tähendab, et juba keskmist kasvu tagaistmel reisija tunneb, et selleks sõiduks oleks olnud parem pea koju jätta.

Samas leiduvad tagaistujate tarvis kaanega suletavad panipaigad, asjad ei pääse ka kiiremal sõidul mööda autot ringi lendama. 312liitrine pakiruum on sportliku kupee kohta piisav ja istmete arvelt saab seda suuremakski.

Loeb augud üle

2,7liitrise V-6 167 hobujõudu annavad Coupele kiirendusajaks 0–100 km/h 8,2 sekundit. Kuna autot tõmbavad edasi esirattad, tekib sportlikumatel startidel probleeme pidamisega – kiirendusel kaldub ju raskus tagaratastele. Samas on Coupe kurvisõidus raskest V-6-st esiosas hoolimata küllalt hästi tasakaalus – muidugi esineb alajuhitavust, kuid auto käitub loogiliselt.

Teine mootorivõimalus on kaheliitrise töömahuga reasneljane, mis arendab 143 hobujõudu ja kiirendab Hyundai Coupe 0–100 km/h 9,3 sekundiga. Coupele paigaldatakse ka 1,6liitrist mootorit, kuid seda Eestis ei pakuta.

Ehkki V-6-mootori hääl loob sportliku meeleolu, kisub seda tagasi sportliku auto kohta ebamäärane roolitunnetus. Sidurigi lülitus-lahutuspunkt võiks olla täpsemini tunnetatav. Samas lisab “pehme sidur” sõidumugavust linnaliikluses. Manööverdamine kukub välja aga üsna kohmakalt, tagasihoidlik nähtavus taha, eriti aga taha-külgedele nõuab hoolikust.

Vedrustus on timmitud ülijäigaks. Kui tee tundub silmale sile, annab Coupe juhile pidevalt teada, et tegelikult see siiski nii ei ole. Pinnatud kattel sõites kostab valjult sisse ka rehvimüra. Mõlemad on sportlike autode puhul aga suuremal või vähemal määral paratamatud.