Rexton ei pea häbenema

praktilisus, sõidumugavus ebamäärane rool, vähe turvapatju, puudub mootorivalik

SsangYong Rextoni uuenduskuur ei toonud kaasa midagi revolutsioonilist, kuid paljude pisiasjade kokkumäng tõstis auto aktsiaid siiski märkimisväärselt.

Eelmise põlvkonna Rextoni test 2003. aastal lõppes karmi järeldusega: arendustöö oleks justkui pooleli jäänud ja auto kogemata poodi jõudnud. Mudeliuuendus kõrvaldas palju puudusi, mida toonases testis mainisime. Viimistleti nii sõiduomadusi kui ka varustuse nimekirja, viimast eriti turvalisuse vallas.

Nii polnud 2003. aastal Rextoni varustusnimekirjas ainsatki turvapatja. Tänapäevaselgi peaks neid rohkem olema kui neli (kaks baasvarustuses, kaks lisade nimekirjas), kuid edasiminek on siiski märgatav. Müüjalt saadud info kohaselt seis peatselt muutub - tulevikus on baasvarustuses neli turvapatja. Baasnimekirjas leidub ka elektrooniline stabiilsuskontroll (ESP).

537 900 kroonist algavate hindadega Rextoni madalaimast varustuspaketist puuduvad aga nii raadio kui ka istmesoojendus (saab juurde tellida), 565 900 krooni maksval variandil on need hinna sees. Kui lisada veel oma 30 000 krooni, saab ka sõitjateruumi nahkviimistluse ning elektriliselt seatavad esiistmed.

Väikeste vimkade tegemisest ei suuda ssangyonglased end siiski eemale hoida – rohkem kui pool miljonit krooni maksval autol pole RDS-funktsiooniga raadiot, mis suudaks end sageduse muutudes valitud kanalil hoida.

Disaini muudeti vähe

Raamile toetuva kere ja pideva nelikveoga, kuid aeglustita (autost on ka aeglustiga versioon, mis Eesti hinnakirjast puudub, kuid on eritellimusel saada). Rextonil tuleb rinda pista näiteks nii väiksema ja odavama Kia Sorentoga (hinnad alates 424 000 kr) kui ka enam-vähem sama suure Toyota Land Cruiseriga (alates 604 300 kr).

Rextoni välimus muutus uuenduse käigus kaasaaegsemaks ja jõulisemaks ega astunud Actyoni ja Rodiuse disainimängude libedavõitu teele. Välistest detailidest vahetati olulisematena välja esilaternad ja eesmine kaitseraud.

Jõuline diiselmootor

Rextoni 186 hobujõu ja 402 njuutonmeetriga diisel on pandud kokku mängima Mercedese viiekäigulise nn käsitsi vahetamise võimalust sisaldava automaatkäigukastiga. Tegemist on õnnestunud kooslusega, mis oskab nii kütusega mõistlikult ümber käia kui ka maastikuautode kontekstis reipalt tegutseda.

Käsitsi saab käike vahetada nii roolil asuvate nuppude kui kangi enda küljes asuva pisikese lüliti abil. Viimane on muide nii mugav ja käepärane, et paneb suisa imestama, miks sellist versiooni automaailmas nii vähe kasutatakse.

Tavasõidul sisuliselt tagaveoline (vaid veidi veojõudu suundub esiratastele) Rex­ton suunab rataste libisemisel rohkem veojõudu esiratastele.

Tohutu pakiruum

Käepäraste ja hästi organiseeritud juhtimisseadmete juures jätab pisut soovida vaid kliimaseadme ja raadio infotabloo, mis eredas valguses on halvasti loetav. Ruumi jätkub lahedalt nii esi- kui tagaistmele, pakiruumi kohta pole liialdus öelda tohutu (678 liitrit).

Värskenduskuuri käigus ülekäidud vedrustus pakub mugavust kehvadel teedel ja erinevalt eelkäijast väldib noogutamist asfaldil. Ebamäärane ja aeglane rool siiski pärsib sõidumõnu kurvilistel teedel ning häirib ka maanteetempos. Muus osas on vaikse sõitjateruumi ja mõõduka kütusejanuga Rexton maanteel hea kaaslane.