Ilu pole vaid vaataja silmades

disain, juhitavus, varustus jäik vedrustus, nähtavus tagurdamisel

Kia pro_cee’d paneb tänaval järele vaatama, kuid roolis saab nautida enamat kui vaid jalutajate pilke.

Kupeelik profiil, hoogne volt küljel koos tahapoole kitsenevate aknaavadega, diskreetne spoiler katuse pikenduseks ning nende ja mitme teise detaili kokkumäng kannavad sõnumit, et selle auto ostja eesmärk ei saa olla nähtamatuks muutuda. Öelda pro_cee’di kohta lihtsalt kolme uksega cee’d kõlaks liiga lihtsustatult ja seda just kujustuse pärast.

Viie uksega cee’d ja kolme uksega pro_cee’d konstrueeriti-disainiti võluma erinevate eelistuste ning vajadustega inimesi. Erinevalt levinust pole cee’di kolme uksega mudel viieukselise säästuvariant, mis võimaldab rattad alla saada kõige odavamal moel. Vastupidi, pro_cee’di niinimetatud säästupaketina nii varustust kui mootorit silmas pidades ei pakutagi. Seetõttu võivad pro_cee’di hinnad tunduda rivaalidega võrreldes kallivõitu.

Kõige odavam pro_cee’d, 1,6liitrise ottomootori ja rikkaliku varustusega (kliimaseadmest valuvelgedeni ja udulaternatest stabiilsuskontrollini) variant maksab 244 900 krooni ehk sendi pealt sama palju kui viie uksega vanem sõsar. Hindade võrdsus tähendab, et pro_cee’di kritiseerimine kolmeukselise kerega paratamatult väheneva praktilisuse pärast on sama õiglane kui osta poest piima ja kurta, et muidu maitseb hästi, aga joo, palju tahad, purju ikka ei tee. Kel vaja pereautot, eelistagu ikka viieukselist, kes sõidab enamasti üksi või kaksi, tasub mõelda kolmeukselisele.

Mahub ka tagaistmele

Juhikohta iseloomustavad selgelt loetavad näidikud ning mugavalt kasutatavad seadmed. Välise muusikamängija, näiteks iPodi saab hõlpsalt ühendada auto helisüsteemiga keskkonsooli alaosas asuvate pistikute abil.

Tagaistmele pääseb küllalt hõlpsalt tänu laialt avanevatele ustele, kitsastes parkimisoludes nõuab teise istmeritta ja sealt välja pääsemine aga suurt osavust, kuid see pole pro_cee’di eripära, vaid pigem kolme uksega luukpäradele üldiselt omane.

Ehkki teel teise rea istekohale  võib hakata tunduma, et pearuumi napib, pole lugu nii. Väliskujustuses katus tagaosas küll langeb, kuid seespool auto laes on tagaistujate peade kohal nõgu, mis tähendab, et keskmist kasvu reisijate pea ja lae vahele jääb veel õhkugi. Kui juht ja kõrvalistuja pole just väga pikka kasvu, jätkub tagaritta ka lahedalt jalaruumi.

Pakiruumi mahuks märgib Kia 340 liitrit, mis pole just hiiglaslik, kuid ajab asja enamikul juhtudel ära. Suuremate esemete veoks saab ka tagaistme seljatoe langetada. Astet küll ei teki, kuid täiesti siledat põrandat kah mitte – seljatoed jäävad pakiruumi põranda suhtes kerge nurga alla.

Pro_cee’di mootorivalik tava-cee’di baasmootorit, 1,4liitrist ei sisaldagi, vaid algab 1,6liitrisest 126hobujõulisest. Valikus leiduvad veel kaheliitrine, 143hobujõuline ottomootor ning kaks diislit. Nende töömahud on ümardatuna samad, mis bensiini põletavatel, kuid võimsust arendavad need vastavalt 115 ja 140 hobujõudu.

Prooviautot edasi viinud võimsaim diisel tagas oma 305njuutonmeetrise momendiga eeskujuliku möödasõidudünaamika kombineerituna säästlike kilomeetritega. Kiirendusaeg 0–100 km/h on 10,1 sekundit, keskmine kütusekulu 5,6 liitrit sajale kilomeetrile.

Jäik vedrustus

Lisaks mootori elastsusele ning õnnestunud kokkumängule kuuekäigulise manuaalkäigukastiga väärivad märkimist jõuallika viimistletud käiguomadused ning tsiviliseeritud heli. Pro_cee’di sõitjateruum on ka kõigist muudest müradest hästi isoleeritud.

Maanteetempos võimaldab pro_cee’d pingevaba minekut ning käänulistel teedel allub juhile kuulekalt. Enim probleeme valmistab parkimine, juhi vaateväli taha on piiratud ning parkimisandurid kuluvad marjaks. Samuti tähendab jäigas seades vedrustus ebamugavusi auklikul teel, mida võimendavad omakorda sportlikult madalad rehvid.