Maanteemuhu tagasitulek

disain, turvavarustus, sõiduomadused hind, suur pöördering

Ehkki Maanteemuhu nime all on Eestis tuntud Sapakas, ootab Fiati uut 500 ilmselt samamoodi pereliikmeks saamise saatus, nagu nautisid ja naudivad seda Ukraina päritolu pisiautod.

Ajaloohuvilistele rahustuseks: allkirjutanu teab suurepäraselt, et ZAZ-965 eeskujuks (kui nii võib öelda) oli Fiat 600. Kuid ma ei tea ainsatki Muhu-omanikku, kellel poleks olnud kahju oma autot maha müüa. Nagu vanaema oleks maha müünud, ütles tuttav, kui oli sellise tehingu sooritanud. Auto rikked põhjustasid omanikule endale nii füüsilist valu kui ka südametunnistuse piinu.

Muidugi on uus Fiat 500 täiesti kaasaegne auto ja mingitest Muhu-omaniku piinadest selle käigushoidmisel pole põhjust rääkida. Siiski aga tekib selle auto ja tema omaniku vahel isiklik suhe märksa tõenäolisemalt kui näiteks Volkswagen Golfi puhul. 500 on rohkem kui tarbeese. Need, kes ei saa aru, mis on omaniku ja auto vaheline “keemia”, tõenäoliselt Fiat 500 ei osta. Sest kui on soov osta lihtsalt väike auto ja saada see kätte võimalikult odavamalt (milles ei ole midagi halba), leidub oluliselt soodsamaid variante kas või Fiati enda mudelivalikus – kui 500 hinnad algavad 165 000 kroonist, siis Pandal näiteks 119 000 kroonist.

500 baasvarustuses (1,2 Pop) on esiplaanil turvalisus: turvapatju sisaldub ka madalaimas hinnas seitse (sh juhi põlvi kaitsev), samuti ABS-pidurid. Mugavusvarustus jätab soovimisruumi: näiteks konditsioneer ja raadio leiduvad baasmudelil lisade nimekirjas. Kui valida kallim versioon, näiteks 1,4 Sport või Lounge hinnaga 225 000 krooni, sisalduvad hinnas nii kliimaseade, raadio-CD-mängija, stabiilsuskontroll ja palju muud.

Valida saab nelja varustuspaketi (Eesti hinnakirjas siiski kolm) vahel, mootorivõimalusi on kolm, värvivalikus leidub tosin tooni, velgede komplekte on üheksa, pluss veel kõikvõimalikud kleebised ja vidinad, millega auto endale meelepäraseks muuta. Fiati turundajad rehkendasid kokku, et erinevaid kombinatsioone leidub poole miljoni ringis. Nii et vähegi fantaasiat kasutades taandub võimalus, et naaber sõidab samasuguse 500-ga, peaaegu olematuks.

Uus ja vana koos

Nagu auto väliskujustus annab põhjust oletada, pole sisemus tõepoolest tavaline. Valge paneel armatuurlaual aitab alustada ajarännakut aega, mil sündis esimene Fiat 500 (1957. aastal), ning säbrulise kangaga kaetud istmed lisavad hoogu.

Auto juuri rõhutavate detailidega pannakse sujuvalt klappima moodne tehnika: näiteks saab helisüsteemiga ühendada välise muusikamängija, Bluetooth-ühendusest tulenevad voorused mobiiltelefoni kasutamiseks sõidu ajal on samuti juhi kasutada.

Omaette vaatamisväärsus on muidugi näidikuplokk – sõõrjas, mille välimiselt ringil näeb kiirust, järgmiselt mootoripöördeid, sisemiselt kütuse hulka paagis ning jahutusvedeliku temperatuuri ning keskele paiknevale ekraanile kuvatakse reisiarvesti näidud.

Küsimusele, kuidas nii väikesesse autosse ka ära mahub, tuleb vastata kahes osas – esiistmetele mõnusalt, tagaistmetele mööndustega. Täpsemalt, kui tagaistmel sõidavad lapsed ja esiistmel keskmist kasvu täiskasvanud, pole kellelgi probleeme. Täiskasvanud reisijal jääb tagaistmel puudu pearuumist; kui esiistmel reisija pole kuigi pikka kasvu, jagub jalaruumi mõistlikult. 185liitrist pakiruumi saab tagaistmete arvelt suurendada.

Kindlalt teel

1,4liitrise ottomootori 100 hobujõudu annavad 930kilogrammise tühimassiga autole särtsaka mineku. Probleemiks pole reipad kohaltvõtud ega kärmed möödasõidud, kuuekäiguline, täpsete lülitustega käigukast annab võimaluse nii säästlikuks kui temperamentsemaks sõiduks. Mootori madal urin kasvab pöörete tõustes õige sportlikuks meloodiaks, millega tulevad innukalt kaasa nii head tunnetust pakkuv roolisüsteem kui ka väikest autot kindlalt teel hoidev vedrustus. Seejuures on vedrustuse seade on täiesti sobiv ka kehvamatele teedele.

Üllatav küll, aga sõiduomaduste peamine miinus avaldub 1,4liitrise mootoriga 500-l linnas kitsastes tingimustes parkides. Välismõõtmetel mahub auto muidugi ka kõige kitsamale parkimiskohale, kuid sinna jõudmine kujuneb pisikese auto kohta veidi liiga keeruliseks: põhjus peitub suures pöörderingis (10,6 meetrit). Nõrgema ottomootoriga ja diiselmootoriga mudeli pöörderingi läbimõõduks märgitakse 9,2 meetrit.