Sarnane, kuid stiilsem

mootorid, disain tuim roolisüsteem, puudused varustuses

Mercedes-Benzi kupeed on ikka olnud väljapeetud, stiilsed ja ihaldusväärsed. Odavaimat võimalust uue kupee-Mercedese omanikuks saada pakub äsja ka Motorshow’l näidatud Sports Coupe järeltulija CLC.

Mercedese hinnangul oli CLC eelkäija Sports Coupe üle maailma oma enam kui 300 000-lise toodanguarvuga väga edukas, Eestis see aga erilist populaarsust ei saavutanud. Toodeti ja müüdi Sports Couped ju koguni kaheksa aasta vältel, kuid kui palju neid meie tänavapildis kohtab? Väga vähe. Uue CLC puhul pole tegu täiesti uue mudeliga, vaid ümbervuntsitud vanaga. 1100 muudetud detailist loodetakse varasemast paremat edu meilgi.

Esimene vihje, et midagi revolutsioonilist CLC-st oodata ei maksa, antakse väliskujuga – auto küljejoon on sama kui eelkäijal. Esimene ots on aga üle võetud viimaselt C-klassilt ja tagumised tuled meenutavad pisikese mahtuniversaali B-klassi omi. Kokkuvõtlikult on CLC disain siiski hulga paremini õnnestunud kui Sports Coupel.

Sõitjateruum on üldjoontes jäänud samaks, kuid väikest lihvimistööd leiab igalt sammult. Nii pakuvad istmed varasemast paremat külgtuge, lisandunud on uusi värvikombinatsioone, helisüsteemiga saab ühendada i-Podi, mälupulga või -kaardi jne. Juhikohal-kõrvalistmel on ruumi palju ja olla mõnus. Tagaistmele ronimiseks liiguvad istmed küll ette ja ka üles, kuid väga suurt ava ikkagi ei teki. Ruumi on kahele (CLC-s ongi kohti neljale) igati mõistlikult.

Kriitikavabalt sõitjateruum siiski ei pääse – kehvemal teel tungib auto tagumisest otsast sisse tugev rehvikumin, mitmed nupud on märgistatud nii, et nende otstarbest- ja loogikast saab aru vaid Mercedeseid ka varem kasutanud juht ning muude täitsa tasemel materjalide taustal näeb hõbedane plastist käigukanginupp väga odav välja.

Võimsamad ja säästlikumad mootorid

CLC-le pakutakse neljasilindrilisi CDI-diiselmootoreid, kompressoriga R-4-bensiinimootoreid ja valiku tipus on V-6-mootorid. Kasvanud on jõuallikate võimsus ning vähenenud kütusekulu. Proovitud 200 K (1,8liitrine kompressormootor) annab 135 kW (184 hj) ning kiirendab auto nullist sajani 8,6 sekundiga. Bensiinimootoritest on tegu vast optimaalse variandiga – CLC 180 K on poolteist sekundit aeglasem, CLC 230 umbes sama kiire, kuid janusem ja üle 40 000 krooni kallim, CLC 350 eest tuleb aga välja käia juba üle poole miljoni krooni. Pealegi on 200 K olemuselt sümpaatne – tunde järgi nobedamgi kui paberil, pöördesse läheb meelsasti ning rahulikul sõidul neelab pardakompuutri järgi selgelt alla seitsme liitri kütust saja kilomeetri kohta.

Roolis leiab vastuse küsimusele, et miks muudeti auto nime – sportlikkust ei paku CLC kuigivõrd. Vedrustus on kurvilisel teel liiga pehme ja roolisüsteem ebakonkreetne ega keera rattaid otseks tagasi. Kui maanteel sõidab auto kenasti otse, siis linnas muutub tuim ja raske käiguga rool eriti häirivaks.

Asja muudab paremaks sportpakett (sõltuvalt mudelist 21 000 – 34 000 krooni), mis lisaks kohendatud välimusele sisaldab ka jäigemat ja madalamat vedrustust, 18tollised velgi ja Direct-Steeringi nimelist muutuva ülekandega roolisüsteemi. Auklikel teedel on sellega sõit muidugi hulga ebamugavam.

Hinnad üle 400 000 krooni

CLC on küll odavaim uus Mercedese kupee, kuid mitte odav. 180 K baashind on 409 460 krooni, diisli eest tuleb välja käia 423 620 krooni. Audi A3 ja BMW 1. seeria saab kätte peaaegu 100 000 krooni odavamalt (tõsi, 1. seeria kupee maksab enamgi) ning “kuulsasse kolmikusse” mitte kuuluvate markide valikust leiab palju odavamalt ka samas mõõdus kupeekabriolette.

Huvitavalt on koostatud CLC baasvarustus. Kui kliimaseade ja kiirusehoidja tulevad kaasa iga autoga, siis lisa tuleb maksta näiteks raadio ja valuvelgede eest.