Ka üks tore auto

sõiduomadused, särtsakas disain sees ja väljas, suhteliselt ruumikas baasvarustuses kaks turvapatja, väike kütusepaak

Erinevalt irvhammaste ennustustest ei tooda Ford oma väiksemat mudelit Ka-d siiski muutmata kujul igavesti. Teise põlvkonna Ka jõuab Eestisse järgmise aasta alguses, baasmudel hakkab maksma 138 900 krooni ning selle raha eest pakutav peaks konkurendid tõsiselt muretsema panema.

Kuigi kõige pisem, oli vana Ka Fordi üks tähelepanuväärsemaid mudeleid. Esmalt ülijulge disaini poolest – võrdväärselt imelikke autosid palju just pole. Siiski meeldis see niivõrd paljudele, et võimaldas Ka-d sisuliselt samasugusena tootmises hoida tervelt 12 aastat järjest. Ehk esimesed Ka-d veeresid tehasest välja ajal, mil müüdi veel 1993. aasta algul esitletud Mondeot ...

Uue Ka juures on väidetavalt püütud üle tuua eelmise mudeli disainielemente, kuid õnnestutud selles eriti pole. Ka on küll kena ja särtsakas, aga silmatorkavalt vana mudeli sarnane või eriline – seda mitte. Kere pikkus on jäänud samaks, kuid kõrgus kasvas 10 sentimeetri võrra. Proportsioonidest välja see Ka-d õnneks ei kiskunud, mõistagi paranes sellega aga sõitjateruumi mahukus.

Fiati lähisugulane

Uus Ka pole sugugi puhtalt Fordi omalooming. Auto väliskuju seda ei reeda, kuid sisse istudes meenutavad põhilised jooned kangesti ühel teisel väikeautol nähtut. Nimelt – Fiat 500-l. Fordi ja Fiati toodetaksegi samas tehases Poolas ning kuigi disainilt erinevad, kattuvad neil üle 80 protsenti osadest.

Nagu Fiatilgi, kasutatakse Ka sõitjateruumis ohtralt autoga sama värvi plasti ja tekstiilpolstrit, lisaks võib osta erinevaid disainipakette. Grand Prix lisab „võidusõidutriibud” sisse ja välja, Tattoo tätoveeringu sarnased kleepsud ning Digital Art Ka-d on tuunitud neoonroheliste detailidega.

Sõltumata lisavarustusest või värvikombinatsioonist on Ka seest ilus-efektne ning kui auto varustada veel klaasist panoraamkatusega (10 800 krooni), ka lahedalt avar. Eesistmetel pikad ja kogukad end ahistatult ei tunne: nagu öeldud, auto on kõrge. Lisaks suruti kõrvalistuja ees armatuurlaud sügavale ette, nii et vajadusel saab istet liigutada sedasi, et ka taha mahub täismõõdus reisija enam-vähem istuma. Pereauto ruumikust Ka tagaistmelt muidugi oodata ei maksa.

Kõige positiivse kõrval rikub üldpilti auto kummaline baasvarustus – sinna kuuluvad nii elektrilised aknad ja peeglid, kuid turvapatju on vaid kaks (Fiati seitsme vastu) ja nii ei loodeta ka EuroNCAPi avariitestist enamat neljast tärnist (Fiat sai viis). Külgmised turvapadjad ja -kardinad maksavad lisaks 7000 krooni, stereosüsteem 4400 krooni ning ostes 11 000 krooni baasmudelist kallima Titanium-varustuspaketi, lisanduvad autole konditsioneer ja udutuled. Nii tõuseb auto hind natuke üle 160 000 krooni. Kallivõitu? Kuidas võtta, kõige odavama Fiat 500 saab kätte alles 179 000 krooni eest.

Vaikne bensiinimootor

Vana Ka tugev külg oli sõiduomadused, eriti just nauditav juhitavus. Et seda mainet säilitada, töötati detailides ümber kogu Fiati veermik – puksid said jäigemad, samuti amortisaatorid, pehmendati tagumisi vedrusid, muudeti elektrilise roolivõimendi seadeid jne. Lisaks testisessioonid Nürnburgringil. Tulemusele võib kerge südamega hindeks panna viis pluss. Ka sõidab sama mugavalt kui oluliselt suurem auto, seejuures kurvides täpselt roolile kuuletudes ning imetabaselt kindlalt teel püsides.

Mootorivalik täienes esmakordselt diisliga – selle töömahuks on 1,3, ottomootoril 1,2 liitrit. Diisli oluliselt suurem pöördemoment on turbo rakendudes seda selgelt tunda, kuid siiski jätab Ka-l sümpaatsema mulje bensiinimootor. Mis ehk peamine – see on vaikne, samas kogub ärksalt pöördeid ning liigutab Ka-d maanteelgi pingutamata liiklusega samas rütmis. Keskmiseks kütusekuluks märgitakse tehase andmetes vastavalt 4,2 ja 5,1 liitrit saja kilomeetri kohta. Hinnas jääb selge võit aga bensiinimootoriga autole: see on suisa 30 000 krooni odavam.