Endast suurem Spark

Ruumikus, ökonoomsus Nõrk mootor

Eelkäijast ökonoomsem Chevrolet Spark peidab kasinatele välismõõtmetele vaatamata endas üllatavat avarat sõitjateruumi.

Sparki eelkäija oli Daewoo Matiz, mis lühikest aega jõudis olla ka Chevrolet Matiz. Samamoodi kui varasem mudel, on ka Spark kitsastel linnatänavatel kodus nagu Ferrari kiirteel, kuid tema kütusekulu on kahanenud märkimisväärselt, lisandunud on automaatkäigukasti võimalus ja sõiduomadused ning juhitavus maanteetempos on saanud lihvi.

Peale tagasihoidlike välismõõtmete (pikkus 3,5, laius 1,5 meetrit) hõlbustavad Sparki parkimist kitsastes oludes, nagu tegelikult kogu sõitu tihedas linnaliikluses, hea väljavaade juhikohalt, lühikesed ülendid ja võimendiga roolisüsteem, mis lisab ka mugavust.

Linnasõiduks ideaalne

Hoiatustulede plokk on Sparkis koondatud juhi ette, näidikud on kolitud armatuurlaua keskele. Kui esiiste on keskmist kasvu juhi järgi paigas, leidub temasugustele tagaistmel ruumi veel piisavalt. Pakiruumi mahuks märgitakse linnaautole igati paras 170 liitrit – poekotid ja muu igapäevane pagas mahub kenasti ära. Pakiruumi mahtu saab suurendada tagaistme arvelt. Mootoreid on valikus kaks: 0,8- ja üheliitrine, võimsust vastavalt 52 ja 66 hobujõudu. Proovitud 0,8liitrise versiooni keskmine kütusekulu saja kilomeetri kohta on eelkäijast peaaegu liitri jagu väiksem – 5,2 liitrit sajale kilomeetrile. Vähenenud kütusekulu tagatisi ei tule otsida ainult mootori uuendusest, olulised on ka parendatud aerodünaamika ja auto väiksem mass. Viimast on maha kärbitud igati, alates kerest kuni plastist pedaalikateteni. Samas on suurendatud kõrgtugeva terase osakaalu kere komponentides, muutes sõiduki seeläbi jäigemaks ning turvalisemaks. Linnasõiduks piisab 52 hobujõust ja 71,5 njuutonmeetrist täiesti. Nende lõpuni ärakasutamist soodustab jõuallikaga hästi kokkumängiv käigukast. Kui vahel moodustavad väike mootor ja automaatkäigukast lausa luupainajaliku kombinatsiooni, siis Sparki 0,8liitrisele mootoriga versiooni lisavarustuse nimekirja kuuluv neljakäiguline automaatkäigukast on oma ülesannete kõrgusel nii linnas kui ka maanteel. Vahetused on kiired ja sujuvad, käike ei “venitata”, järsule gaasivajutusele reageerib käigu kiire allavahetusega, lastes mootori vajadusel parasjagu pöördesse. Möödasõitudel maanteel jääb muidugi mootorijõust väheks – väike mootor lihtsalt ei jaksa, isegi kui pöörded väga üles ajada. Väiksema mootori ja automaatkäigukastiga varustatud Sparki 0–100 km/h aeg on 21,5 sekundit ning tippkiirus 135 km/h (manuaalkäigukastiga vastavalt 18,5 sekundit ja 145 km/h)

Parem juhitavus

Uue Sparki vedrustus on põhjalikult üle käidud, taga on kasutusel väändetalaga lahendus, ees nagu eelkäijalgi MacPherson, kuid püstmikud pole kinnitatud poltliidetega, vaid on kokku keevitatud. Spark pole mõeldud kihutamiseks, kuid kindla juhitavuse ja etteaimatava käitumisega on ta küll. Vedrustust pole seejuures arutult jäigaks aetud. Ei saa öelda, et Spark auklikul teel väga mugav oleks, milline nii väike auto üldse oleks, kuid samas pole ta ka talumatult ebamugav. Muide, Chevrolet teatel oli veermiku seadistamisel mängus Lotuse inseneride käsi. Mürasummutuse osas on Spark õnnestunud: keskkonnas ja stiilis, kuhu mõeldud, st rahulikul linnasõidul, on ta vaikne, pöörete tõustes annab väike mootor endast aga häälekalt märku. Spark on mõistlik valik neile, kel sõita vaja peamiselt linnas. Milleks osta kütust suurele džiibile, mida on keeruline parkida ja mille allesolemise pärast tarvis muretseda? Statistika järgi on Euroopas Sparki kasutajatest 66 protsenti naise ning Saksamaal ja Hispaanias on pere teiseks autoks pooltel juhtudel samuti Spark.