Auto nagu teksapaar

praktilisus, sõidumugavus, ökonoomsed mootorid igav välimu

Teravaid elamusi ei leia Versost ka need, kes pärast Teletupsude vaatamist ei saa erutusest paar ööd magada, küll aga pakub Toyota uus mahtuniversaal kõike seda, mida ühelt pereautolt oodatakse – praktilisust, turvalisust ja mugavust.

Loetellu peaks kuulma ka hind, paraku pole see veel Eestis alles septembris müügile jõudva auto puhul teada nagu ka täpne varustusnimekiri. Viimase osas saab siiski veidi aimu rahvusvahelisest nimekirjast, see võib riigiti veidi erineda: näiteks peaturvapadjad ulatuvad üle kõige kolme isterea, lisaks leidub veel juhi põlvi kaitsev turvapadi ning mõistagi n-ö tavalised padjad ees ja külgedel. Baashinnas sisaldub ka stabiilsuskontroll, samuti nõlval kohalt võttu abistav süsteem – auto ei vaju tagasi.

Peamised rivaalid on Versol Opel Zafira, Volkswagen Touran ja mitmed teised sama suurusklassi mahtuniversaalid, kuid tehniliselt baseerub Türgis toodetav Toyota mahtuniversaal mitte Aurisel/Corollal, vaid hoopis keskautol Avensis.

Kus on sportlikkus?

Verso peainsener Masato Katsumata ütles mahtuniversaali disaini peegeldavat sportlikkust ja stabiilsust. Viimase osas pole kahtlust, kuid spordiala jättis ta targu täpsustamata. Võib arvata, et pidas silmas rendžut või sudokude lahendamist aja peale. Sport selle sõna higises tähenduses ja Toyota Verso on kaks väga erinevat asja. Ja see pole sugugi kriitiliselt öeldud, kõik autod ei peagi ju sportlikud olema, seda enam mahtuniversaalid. Osta mahtuniversaal spordi tegemiseks oleks sama põhjendatud tegu kui piimaveoks soetada kallur.

Ühe põhiomadusega, praktilisusega, on aga Versol kõik parimas korras. Seda saab nii viie- kui ka seitsmekohalisena, ka viimase valiku puhul võib lisaistmed vaevata põrandasse peita ning tarvitada mahukat pakiruumi.

Kolmanda istmerea kasutamisvõimaluste avardamiseks saab keskmist edasi-tagasi liigutada, kuid kaks lisaistet auto tagaosas jäävad sellest hoolimata pigem varuvariandiks juhtumiks tõesti vaja kuus sõitjat peale võtta. Mugavaks reisimiseks napib seal ruumi, kuid lühema sõidu puhul ajavad asja ära.

Panipaikade puudust Versos ei tunta, kindalaekaid leidub suisa kaks, neist üks jahutatav, pakiruum jaguneb korrusteks, kraamile leidub kohti põrandasse ehitatud ja kaanega suletavates pesades, rääkimata tavapärastest uksetaskutest ja õõnsatest käetugedest.

Juhikoha eripärana asub näidikuplokk asub armatuurlaua keskel. Selle kõige parempoolsema ekraani näidu ehk reisarvesti lugemiseks peab aga paraku pilgu teelt sedavõrd ära keerama, et parem on sõidu ajal sinna üldse mitte kiigata. Nutika lahendusena on aga tagurduskaamera ekraan ehitatud sisepeeglisse – juhini jõuab kogu info ühest kohast.

Mugav ja pehme

Sõiduomadusi iseloomustab ennekõike mugavus: Verso liigub pehmelt ja vaikselt, kuid kindalt ja ettearvatavalt. Väljavaade juhikohalt on eeskujulik, sõitjateruumis toimuval aitab silma peal pidada lainurkpeegel. Elektriline roolivõimendi kompenseerib juhi liiga järske liigutusi, et tagada sujuvam sõit, samuti suudab võimendi vähendada rooli kaudu juhini jõudvat vibratsiooni.

Mootorivalik koosneb kolmest diisel- ja kahest bensiinimootorist. Esimesed jäävad võimsusvahemikku 126 kuni 177 hobujõudu, teised 132 ja 147 hobujõudu. Proovitud kaheliitrine 126hobujõuline diisel sobib mahtuniversaali rahuliku loomuga ideaalilähedaselt. Nagu ka 0–100 km/h 11,3sekundilises kiirendusajast aimata, pakub see piisavat dünaamikat, keskmine kütusekulu on aga vaid 5,6 liitrit sajale kilomeetrile.

Käigukastivõimalusi leidub kolm: manuaal- automaat- ning variaatorkäigukast. Viimane, astmeteta jõuülekanne tagab sujuva mineku ning mängib näiteks proovitud 1,8liitrise bensiinimootoriga hästi kokku. Dünaamika küll kannatab võrreldes manuaalkäigukastiga, 0–100 km/h aeg 11,1 sekundit 10,4 vastu, kuid sõita saab erakordselt mugavalt.