Meeleolude muutumine

sobib kabrioletina kasutamiseks ka jahedamas ilmas, särtsakas mootor vähe panipaiku, nähtavus manööverdamisel, suur mass

Peugeot 308 CC saab hakkama nii koolisõiduga rannaäärsel bulvaril kui ka galopiga kurvilisel maanteel.

Katuse kokku- ja lahtipakkimine toob kaasa ka imago muutuse, kurjailmelisest kupeest saab sõbralik kabriolett. Totaalne muutumine kestab umbes 20 sekundit ning juhi roll piirdub näpu lülitil hoidmisega.

Kupeeks volditud, kaardub pea kohal must lagi, tuuleklaasist paistavad kapotivoldid, 1,6liitrine turbomootor oskab pöörete tõustes teha uskumatult mehist häält. Kõik see, pluss täpne käiguvahetus ning korraliku külgtoega iste lubavad tunda mõnu ka kärmest sõidust teel, kus sirgeid peaaegu pole. 1,5tonnine tühimass annab siiski tunda, oleks 308 CC mõnisada kilo kergem, kujuneks sõidutunnetus vahetumaks ning reaktsioonid vilkamaks.

Kui katus pakiruumi peidetud, ei viitsigi 308 CC-ga sporti teha. Objektiivselt pole ju midagi muutunud, mootor sama, vedrustus sama, avatud katus peaks kiiruse tunnet veelgi lisama. Väga tõhus küttesüsteem koos Airwave’i nime kandvate sooja õhu düüsidega esiistmete peatugedes (lisavarustus), hoiavad autos ka 8-9 kraadiga täiesti mugava temperatuuri ning laisklemine tundub higistamisest hoopis kohasem. Muidugi ei maksa jaheda ilmaga avaautoga sõitma minna vaid T-särgi väel, kuid ilmale sobivas jalutamisriietuses ei hakka 308 CC-s külm isegi maanteetempol.

Lisaks emotsionaalsetele põhjustele leidub katuse kokku pakkimiseks, veidi probleemi utreerides, siiski ka üks ratsionaalne – kehv nähtavus tagurdamisel kupeena.

Panipaiku jääb puudu

308 CC hinnad algavad 379 500 kroonist, peamiste rivaalide Renault Megane CC ja Volkswagen Eosi hinnakirjad stardivad veidi madalamalt. Kui võtta aga võrdluse aluseks 150hobujõuline mootor, asub hinnaliidriks Peugeot.

Pehmete kattematerjalide, kroomaktsentide, heledal taustal näidikute ning nahkpolsterdusega sõitjateruum jätab kalli mulje. Küll aga igatseb taga pudelihoidkuid, need saab kuidagi moodi pista uksetaskusse, kuid siis tekib küsimus, kuhu panna näiteks teedeatlas.

Tagaiste annab siiski enama välja kui lihtsalt panipaik. 308 CC-ga saab sõita ka nelja täiskasvanut pardal, kuid see nõuab kompromisse kõigilt neljalt. Mõnus on siiski üksi või kahekesi.

Eks kokkuklapitav katuski tingib omad kompromissid – see tuleb ju kuhugi pakkkida. Ja „kuhugi” on pakiruum: kupeena mahutab see 226, kabrioletina 403 liitrit. Ohtu, et pakitav katus midagi laiaks litsuks, ei ole, sest süsteem käivitub alles siis, kui pakiruumi kaheks jagav ruloo omal kohal ja kohale saab selle vaid juhul, kui katusele piisavalt ruumi jäetud.

Väga sobilik mootor

Mootoreid leidub Eestis pakutavas valikus kaks: 1,6liitrine bensiinimootor, manuaalkäigukasti puhul 150- ja automaatkäigukasti korral 140hobujõulises seades ning kaheliitrine diisel, vastavalt häälestatud 140le ja või 136le hobujõule.

Proovitud 150hobujõuline ottomootor on ideaalilähedane jõuallikas 308 CC-le, madalatel pööretel vaikne ja ökonoomne, kõrgetel temperamentne ning häälekas; mõistagi kannuseid andes ka janusem.

Sõitjateruum osutub kupee-kabriolettide seltskonnas keskmiselt vaikseks, kõige tugevamalt tungib sisse rehvimüra tagaratastelt. Kui sõita lahtiselt, siis suudab näiteks musträstas teha piisavalt kõva häält, et see üle tuulevihina autosse kostaks.