Väikeautode suurmeistri uus pesamuna

ökonoomsus, juhitavus, hind pakiruum, müratase, koostekvaliteet (vt tekst)

Väikeste autode valmistamise suurmeister Suzuki üllitas uue pesamuna Alto, mis pakub lihtsat autosõitu ega nõua suuri väljaminekuid.

Alto kuulub kõige pisemate sõiduautode klassi, mida kutsutakse enamasti linnaautodeks. Terminist lähtuvalt tasub Altot kaaluda just neil, kel enamik sõitudest mööduvad linnas või selle lähiümbruses, ja mitte neil, kes vajavad võimsat maanteeristlejat või praktilist töölooma.

Kõigest 3,5 meetrit pika Alto saab osta 130 000 krooniga, aga sel juhul on tegu üsnagi inimvaenuliku varustusega eksemplariga. Palju parem on mudel Alto GL 150 000 krooni eest, mis lisab varustusele elektriaknad, kesklukustuse, konditsioneeri, külgturvapadjad ning CD-raadio.

Neljakesi mahub sõitma

Nii tillukese auto puhul on mõistagi põhiküsimus, kas sellesse ka sisse mahub. Alto vastab sellele jaatavalt. Nagu tehnilistes andmetes näidatud, mahub neli sõitjat Suzukisse ära, aga pagasiga tuleb ettevaatlik olla, sest pakiruum on napp. Paar poekotti peaks siiski ära mahtuma.

Sõitjateruum on kujunduselt lihtne. Eri toonides halli plastiga on loodud võrdlemisi meeldiv keskkond, pisukest vürtsi lisavad roosad triibud istmeseljatugedel ja spidomeetri ümber. Praktiline on panipaik käigukangi ees, kuhu õnnestub ehk isegi joogitops fikseerida ning sügav sahtel kindalaeka asemel, kuhu mahub näiteks sülearvuti.

Sõidule asudes tasub meenutada Alto põhilisi mootoriandmeid, mille ülestähendamiseks pole palju numbreid vaja. Silindreid on kolm, töömahtu 996 cm³, võimsust 68 hj ja pöördemomenti 90 Nm. Hullu ei ole siiski midagi, Alto kiirendab paremini kui troll ega takerdu linnaliikluses, sest tegu on väga kerge autoga – tühimass 870 kg. Samas tähendab see ka väikest kütusekulu, mida mõõdetakse keskmiselt alla viie liitri 100 km kohta. Paraku ei saa seda jooksvalt jälgida, sest kütusekulunäidik autol puudub.

Üleliigse raskuse puudumist tuleb tänada ka hea juhitavuse eest, sest väike Suzuki liigub, muudab suunda ja peatub elavalt. Tegu on umbes sama vilka liiklejaga nagu Citroën C1 / Peugeot 107 / Toyota Aygo, mis on turul ilmselt Alto peakonkurendid.

Müra tekib ka kaob

Segaseid tundeid tekitas Alto erineva kattega asfaldil sõites, kruusast rääkimata. Siledal, pindamata asfaldil jääb see pisiauto kohta üllatavalt vaikseks, isegi tuulemüra ei suuda häirida. Karedamale teele jõudes kasvab müra järsult aga nii valjuks, nagu oleks autol naastrehvid all. Teepinna karedus mõjub müratasemele mõistagi ka teistes autodes, aga Alto puhul oli erinevus siledal ja karedal asfaldil eriti drastiline.

Veidra nüansina selgus maanteel sõites, et õige tasaselt puhub eesistujate kuklasse jahedat õhku. Otsides põhjust liigvõimsalt töötavast konditsioneerist, lahtisest aknast ja ebatihedast uksetihendist, selgus viimaks, et külma õhku puhub juhi ja kõrvalistuja turvavööaugust. Väga vaikselt, kuid külma ilmaga mõnekümnekilomeetrisel sõidul siiski häirivalt. Ülejäänus ei saanud Alto koostekvaliteedile etteheiteid teha.