Peugeot’ uus valem

mahukas ja praktiline, säästlik disain, napp baasvarustus, ainult viiekohaline

Peugeot üritab uue 3008-ga kokku liita erinevaid autoklasse ning teeb seda osavalt, jäädes tõsisemalt hätta vaid disaini kombineerimisel.

„Uusi” lahendusi nagu kupeesedaan, luukpärasedaan või kupeedžiip lisandub autotootjate mudelivalikusse iga mõne kuu tagant. Mudeleid saadab kelkimine, et just nüüd on loodud järjekordne innovatiivne autoklass, mis on kõigist varasematest parem.

Peugeot viimast just ei väida, küll aga loodab, et 3008 korjab turult kokku osa mahtuniversaalide, linnadžiipide ja tavaliste luukpärade klientidest. Sest tõepoolest: crossover’iks nimetatud 3008-lt võib leida sarnasusi kõigi mainituiga, kuid kindlalt üheks neist on värsket Peugeot’d raske liigitada.

Esiteks on 3008 parasjagu kobakas: väga kõrge ja mullilaadne, tömbi esiotsaga. Samas on see rangelt vaid viie kohaga ja esialgu esiveoline. Et selline lahendus tagab palju ruumi nii reisijatele kui pagasile, kahelda ei maksa.

Samuti ei vaidle arvatavasti keegi, et 3008 iludusvõistlustel end meeleldi lava eesriide taha peidaks. Samale põhjale ehitatava 308-ga pole võrrelda suurt midagi: üks on sale ja nägus, teine pontsakalt ebaproportsionaalne, igatsedes veidi pikemat nina.

Hoopis teistlaadi pilt avaneb auto sees. Tumedad materjalid, kvaliteetne koostetöö ja kaugelt kaunim disain kui väljas meelitavad rooli istuma ning kõrge juhikoht ja rohke klaasipind tagavad hea väljavaate. Eriti nooblid on rohke varustusega kallimad mudelid, kuid midagi pole häbeneda ka lihtsamail baasversioonil.

Panipaiku on üle auto rohkelt. Tavapärane kindalaegas mahutab küll vaid paar postkaarti, kuid seda asendavad edukalt kohvrimõõtu sahtel esiistmete vahel või taskud rooli all.

Reisivahendina on 3008 mugav ka korvpalluritele: kui kahemeetrine mees istub tahaistmele, jääb tema pea ja auto lae vahele veel rohkelt õhku. Kavalalt on lahendatud poolitatava luugiga pakiruum: selle põhja saab asetada kolmele eri kõrgusele (ka kõige madalamas asendis jääb selle alla veel ruumi väiksema kraami jaoks), mis võimaldab nii kaupa uudishimuliku eest peita kui ka enda tarbeks sorteerida. Pakiruumi seina on valgustina paigutatud kaasavõetav taskulamp.

Kohmakas välimus võib tekitada eelarvamusi sõiduomaduste kohta, kuid need jäävad õigustuseta – 3008 pole sugugi džiibilikult pehme või vedel. Täpne rool ja konkreetne vedrustus teevad sõidust nauditava, mugavuselt märkimisväärset lõivu nõudmata.

Diisel 25 000 krooni kallim

Kiita võib ka 1,6liitrist diiselmootorit. Süstimiseks see just ei kõlba, kuid väikese turbo toel tõmbab sitkelt ka siis, kui reisijaid on mitu. Boonusena käib mootoriga kaasas tavaliselt palju väiksemate autodega seostatav kütusekulu – tehase andmetel keskmiselt 5,1 ja linnas 6,5 liitrit saja kilomeetri kohta. Valida võib ka kaheliitrise diisli, 1,6liitrise vabalthingava või ülelaetava bensiinimootori. Hinnad algavad 249 500 kroonist, diislil 274 500 kroonist, kuid et baasvarustus on õige kasin, kulub ostjail arvatavasti veel tublisti lisaks: näiteks 30 000 krooni maksva Premium-paketi või 9900 krooni konditsioneeri ja CD-raadio tarbeks.

Kui otsida 3008-le võimalikke konkurente, juhatavad nii hinnakiri kui välismõõtmed Nissan Qashqai juurde – 3008 on igas suunas vaid paari sentimeetri võrra suurem ning näiteks baasmudeli korral maksab mõnisada krooni vähem. Erinevalt Qashqaist saab 3008 vaid esiveolisena, nelikveolist lubatakse aastaks 2011 ja siis juba koos diisel-hübriidjõuallikaga. Seni peab leppima Grip Control (lisavarustuses) intelligentse veojõukontrolliga, mis laseb valida erinevaid režiime, et paremini hakkama saada libedal, paksus lumes jne.