Uus Scenic sõidab mugavalt

praktilisus, mugavus, lai valik, hinna ja omaduste suhe tagaistmelahendus tänapäeval juba pisut kohmakas, kohatine teemüra

13 aastat tagasi uue, kompaktsete mahtuniversaalide klassi rajanud Renault Scenic on jõudnud nüüd juba kolmanda põlvkonnani. Värske mudel ei sisalda küll kontseptuaalseid uuendusi, kuid on vormistuselt moodne ning teostuselt kvaliteetne.

Nagu eelmise põlvkonnagi puhul, on ka uus Scenic saadaval pikendatud kerega ning seega veelgi mahukama versioonina Grand Scenic, mida pakutakse nii viie- kui ka seitsmeistmelisena. Lisaks pikkusele eristavad “suurt” ja “väikest” mudelit ka erineva kujustusega esikaitserauad ja tagatuled. Uus Scenic põhineb uue Megane’i platvormil.

Jõuallikavalik sisaldab Eestis esialgu kolme ottomootorit (110, 130 ja 140 hj) ning kolme turbodiislit (106, 130 ja 160 hj). 140 hj ottomootor on ühenduses CVT-käigukastiga, mis on ühtlasi hetkel ka ainus automaatkäigukast valikus.

Uusim jõuallikas on koostöös Nissaniga valminud 1,4liitrine bensiini tarbiv 130 hj turbomootor TCE. See töötab sujuvalt läbi laia pöörete vahemiku, reageerib erksalt gaasile ning tagab Scenicu-sugusele pereautole piisavalt jõulise liikumise. Ka küllalt nõtkeid vahetusi lubav kuuekäiguline manuaalkäigukast püsib ülesannete kõrgusel.

Proovisõidu käigus kujunes pisikeseks pettumuseks keskmine kütusekulu (pardaarvuti järgi 8,9 l / 100 km), mis ei erine oluliselt eelmise Scenicu kaheliitrise 135 hj mootori omast. Põhjus peitub osaliselt auto väikeses läbisõidus (u 2000 km), samuti peaks Renault’ esindaja sõnul kütusekulu pärast esimest suuremat hooldust vähemalt 10% võrra langema.

Kompaktsed välismõõtmed tulevad kasuks linnaliikluses, kuid ka pikematel sõitudel on Scenic omas elemendis. Kuigi vedrustus tundub jäigem kui enne ning kere kurvides suurt ei kaldu, on üldpilt ikkagi piisavalt mugav. Sõidumüra on samuti hästi summutatud, kui üksikutelt eriti karedatelt katetelt kostvad helid ehk välja arvata. Rool pakub enam tunnetust kui eelkäijal, suunakindlus on eeskujulik ja sõiduomadused kombekad. Kiirete kurvide nautimiseks leidub siiski Scenicust sobivamaid autosid.

Kvaliteetne sõitjateruum

Sisemuses hakkavad silma kõigepealt muidugi kvaliteetsed ja soliidsed viimistlusmaterjalid, ent ka juhi vaatevälja tehti endisest avaramaks ning juhtimisasendit sõiduautolikumaks. Sarnaselt eelkäijaga pruugitakse digitaalseid näidikuid, kuid ekraan on nüüd enamikul mudelitest kõrge eraldusvõimega TFT, värviline ja mitut moodi seadistatav. Nähtavus-loetavus on igatahes head.

Taga jätkub ruumi kolmele keskmist kasvu sõitjale ka pikkade eesistujate taga, ent uute turvavööpingutite tõttu puudub nüüd võimalus kahte tagaistet kokku- ja veelgi tahapoole tõsta. Muidu aga on seadmisvõimalused tuttavad – istmed eraldi liigutatavad, klapitavad ja väljatõstetavad, seljatugede kallet saab reguleerida. Sellise lahenduse eeliseks jääb suurem võimalik laadimisruum (istmete väljavõtmisel + 200 liitrit), puuduseks mõnetine kohmakus. Pakiruumi mahu piirnumbrid on 437–1837 l, kõikjal leiduvate painipaikade litraaž küünib 86ni.

Scenicu hinnad on konkurentidest üldjuhul soodsamad, hetkel saab veidi allahindlust ka ilma suuremat kauplemata. Parimat hinna ja varustuse suhet pakub ilmselt tase Expression – peale tabelis toodu on hinnas näiteks ka automaatne kliimaseade, automaatne seisupidur, tagumised parkimisandurid, laekaga käetugi ees, allaklapitav kaassõitja iste jpm. Istmesoojendused kuuluvad siiski lisavarustusse (1900 kr). Baastaseme Authentique (saadaval 110 hj ja 106 hj mootoriga autodele) varustuskomplekt on samuti korralik, suurima miinusena puudub ESP (lisatasu 5900 kr).