Land Rover Discovery: auto igaks elujuhtumiks

mootor, nelikveo toimimine, mugavus, ruumikus baasmudeli varustus

Sõitke asfaldil või umbetuisanud metsateel; kalale või mõnele pidulikule sündmusele, Land Rover Discovery 4-ga hätta ei jää.

Land Rover Discovery proovisõit sattus selle talve ühele karmimale talvepäevale: tuul ja tihe lumesadu muutsid teed põlvini lumepudruseks ja nähtavuse nadiks, Tallinna ristmikud olid umbes ning avariide lahendamiseks kutsuti tööle politsei lisapatrullid. Säärastes tingimustes näib mõne autoga liiklusesse ronimine – või juba parkimiskohalt väljasaaminegi – parajalt tülika ettevõtmisena, kuid Discovery 4 ning selle juhi jaoks pigem lõbusa vahepalana muidu rutiinses kodu-töö liikluses.

Õigupoolest on uuest Discost paremat talveautot raske ette kujutadagi. Esiteks – juhikoht asub nii kõrgel, et sealt näeb üle nii enamikest lumevallidest kui ka teistest autodest. Teiseks – heade rehvide, võimsa diiselmootori ning targa nelikveo kombinatsioon lubab mainitud hangedest vajadusel ka üle ronida, väiksemate hangede või vaalude vaevatust läbimisest rääkimata. Ning lõpuks – kui enne autosse jõudmist hakkabki õues jahe, siis istmesoojendus, esiakna-soojendus ning roolisoojendus panevad selle hetkega unustama. Viimane on miinuskraadides muide sedavõrd mõnus lisa, et paneb imestama, miks näiteks põhjamaade autotootjad seda juba aastakümneid tagasi kasutusele ei võtnud.

Väliselt eristub Discovery 4 eelkäijast õige vähe (uued on siiski näiteks kaitserauad, taga- ning LED-esituled), kuid tehnikat-varustust ning sõitjateruumi on edasi arendatud mehemoodi.

Suurt massi pole tunda

Suurima uudisena veab Discoveryt nüüd eelmisest 2,7liitrisest edasi arendatud kolmeliitrine V-6 diiselmootor. Kahe järjestikku rakenduva turbolaadijaga jõuallika pöördemomendiks nimetatakse seejuures 600 Nm ning hobujõudude arvuks 245. Kõlab liialdusena? Praktikas siiski mitte, sest Discovery tühimass on koguni 2,7 tonni ning siiani üsna kandilise disainiga auto käbedaks – ja miljoniautole kohaseks – liigutamiseks on seda just parasjagu. Eelmainitut arvesse võttes jääb kütusekulu mõõdukaks: tehas lubab keskmiseks 9,3 l / 100 km ning 1500 mootoripöörde juures maanteel piirkiiruse juures kulgedes näitas pardaarvuti kulu seitsme liitri ringis.

Et lisahobujõud auto muid omadusi häbisse ei jätaks, vahetati pidurid võimsamate vastu ning käidi üle vedrustus, ühtlasi saadi auto raskuskeset 16 cm võrra allapoole. Päris BMW X5 tasemel sportlikku sõiduelamust Disco ei paku, kuid kindla ja mugavat sõitu küll. Pisitäiustuste ning -lisadega modifitseeriti sõitjateruumist pöördnupuga reguleeritavat nelikveosüsteemi Terrain Responce. Üheskoos muude elektroonikavidinatega pakub see auto seadistamiseks palju võimalusi ning ära tasub need igal juhul õppida. Jah, tavaliselt saab hakkama ka standardseadetega, kuid väike näpuliigutus võib auto muuta hoopis võimekamaks või turvalisemaks. Näiteks lumerežiimi valimine teeb liikumise pehmemaks, sujuvamaks ning läbivuse paremaks.

Hinnad küündivad üle miljoni

Kohti on baasmudelis viis, lisaraha eest võib kaks juurde osta. Ning siis pole tegu sugugi n-ö lasteistmetega, viimasesse ritta mahuvad vabalt ka täismõõdus mehed. Luksusliku juhikoha ergonoomika või elektroonikavidinate puuduse üle ei saa samuti kurta, kuid paljud neist tulevad siiski samuti lisakroonide eest ning nii saab baasmudeli 665 000st hõlpsalt enam kui miljon krooni (nagu proovisõiduauto puhul).