Nissan Qashqai uued suled

disain, praktilisus, varustus nõksutav automaatkäigukast, mõned pisipuudused

Nissan Qashqai pöörase müügiedu taustal ei pane sugugi imestama, et selle korraline mudelivärskendus jäi õige alalhoidlikuks – Qashqai suurim uudis on stiilsem välimus.

Milline on viimaste aastate Euroopa kõige populaarsem Nissan? Ei, mitte väikesed ja soodsad Micrad, Note’id või nojah, igavat Tiidat poleks niikuinii keegi pakkunud, vaid just Qashqai. Kolme aastaga on seda kaubaks läinud üle poole miljoni. Säärast nõudlust ei osanud oodata ka Nissan ise ja nii on tehase tootmisvõimuse suurendamiseks tööle pandud lisavahetusi ning ikka peavad mõnel turul tellijad kuude kaupa oma autosid ootama.

Kõige selle kõrval pole ime, et kätte jõudnud korralise mudelivärskenduse üle otsustajad olid raskete valikute ees. Kui auto on nii edukas, siis mida üldse muuta? Mõne vale käiguga võib ostjad hoopis eemale peletada. Autot liiga vähe arendades on aga oht ajale ja lisanduvatele rivaalidele jalgu jääda.

Kokkuvõttes viimistleti küll paljusid detaile, kuid kliendi jaoks on määravaim ning kõige selgemini märgatav uue Qashqai visuaalne pool. Tehniline külg, kuigi samuti üle käidud, jääb raskemini hoomatavaks ka siis, kui sõita vaheldumisi värske ja vana mudeliga.

Vaiksem kui varem

Nissani esindajate sõnul peavad kliendid Qashqai suurimaks tugevuseks disaini, umbes 80 protsenti selle crossover’i valinuist sõitsid enne mõne muu margiga. Seda arvestades tuleb tunnustust avaldada ka suhteliselt julge facelift’i kujustajatele. Siledam esiots meenutab ehk mingil määral viimase aja Volkswagenite stiili, kuid kahtlemata jääb Qashqai väljapeetuks. Uus mootorikate, esitiivad, väike spoiler taga ning põhjaaluse plastkatted vähendasid pisut ka õhutakistustegurit.

Sõitjateruumis püüti autole uute materjalide ning näidikutega n-ö premium-tunnet lisada ning tuldi sellegagi toime. Tõsi, odavamast klassist ja kehvema varustusega autosid proovisõiduks ei pakutud.

Tõhustatud müraisolatsioon tähendab, et ka diiselmudelid on kõrgetel maanteekiirusel sõites mõnusalt vaiksed, ent kiirendades tumedast diislijorinast selles hinnaklassis päris lahti ei saa. Norimise poolest võib mõnd asja Qashqaile veel ninale visata. Näiteks krabisesid lahtise pinnasega teedel tagarattakoobastes kivikesed üsna kõlavalt vastu paljast plekki ning keskkonsoolil asuv navigatsiooniseade võiks tähtsamat infot saata ka pardaarvuti ekraanile juhi silme ees – paljud autod seda teevad ning nii on õiget teed leida märksa lihtsam.

Qashqai 1,5- ja kaheliitristest diislitest ning 1,6- ning kaheliitristest bensiinimootoritest koosnev jõuallikate valik jäi samaks, küll pakub Nissan oma menumudelist nüüd n-ö säästuversiooni Pure Drive. Optimeeritud käiguülekanded, aerodünaamika, rehvid ning väiksem mass tähendavad 1,5liitrise diisel-Qashqai senisest väiksemat kütusekulu (4,9 vs 5,2 l / 100 km) ning CO2 emissiooni vähenemist 137 grammilt 129 grammile. Selle kui ühe odavaima mudeliga proovisõitu ei võimaldatud.

Kolm käigukasti

Küll aga jättis hea mulje kaheliitrine diisel – jõudu on sel Eesti oludes sõitmiseks küll ja veel ning üheskoos nelikveo ning kõrge isteasendiga sisendab auto rasketes talveoludeski juhile kindlust. Enne automaatkäigukasti valimist tuleks seda kindlasti võrrelda manuaali ning variaatorkäigukastiga – proovitud automaat kuulus oma vahetussujuvuse poolest küll pigem eelmisesse sajandisse. Nõksud, eriti käigu ülesvahetusel, olid kohati häirivalt järsud.

Paremate sõiduomaduste nimel timmiti vähesel määral ka Qashqai vedrustust, head teetunnetust pakub see küll, kuid vedrustuse tööst saaks parema ülevaate mõne väiksema rattamõõduga tavalistel ehk auklikel Eesti teedel sõites.