Särtsu vähese kuluga: Honda CR-Z

ilus, säästlik, varustus, vedrustus ainult kaks kohta, rehvimüra, võimsust jääb puudu

Sõnad sport ja sääst ei käi automaailmas üldjuhul kuidagi kokku, kuid just neid püüab Honda ühendada oma uue hübriidautoga CR-Z.

Tavalisest hübriidautost erineb CR-Z suuresti – pole ei tilgakujulise välimuse/uimase olekuga pereauto nagu Honda enese Insight või Toyota Prius ega ka luksuslik ning keskmisele autoostjale vastuvõetamatult kallis nagu hübriid-Lexused, BMW-d või Mercedes-Benzid.

Ostjaid püütakse meelitada hoopis 1980ndate sportkupeest CRX inspireeritud efektse välimuse ja sõiduomadustega ning enam-vähem mõistliku hinnaga: hübriidautodest on CR-Z peaaegu kõige odavam. Valem näikse töötavat, sest väidetavalt on CR-Zi müük üle maailma käima läinud sellise hooga, et tellimuste täitmisega on tõsine tegemine.

Kiirusest jääb puudu

CR-Zi tehnika põhineb suuresti Insighti omal, 1,5liitriseks kasvatatud bensiinimootorit aitab väike akudel töötav elektrimootor ning jõud kantakse ratastele üle kuuekäigulise manuaalkäigukasti mitte variaatori abil, nagu hübriididel tavaliselt. Kokku annavad jõuallikad välja 124 hj ning 174 Nm pöördemomenti. Elektrimootori osa võib mõnes mõttes võrrelda ülelaadeseadmega, täpsemalt kompressoriga: annab see ju lisavõimsust viibeta mistahes pöördelt. Niisiis: auto välimus, eelinfo kapotialuse kohta ning ka sisse istudes sportlikult madalal asuv juhikoht kruvivad ootused kõrgeks, nüüd gaasi! Summuti laseb kuuldavale üsna jämeda lõrina, pedaal põhja ja ... minekut nagu polegi.

Tahhomeetri seier liigub uimaselt punase ala poole ning juht võib rahumeeli parema käega raadiot sättida, mitte muskel krampis järgmisi käike sisse rapsida. Pettumus taandub siiski, kui selgub, et auto iseloomu saab ka temperamentsemaks muuta, tuleb vaid teada, millist nuppu vajutada. Nimelt asuvad armatuurlaual lülitid eco, normal ning sport ning kui sisse lülitada sport-režiim, teeb tark elektroonika kõik, et juht sõidust ka rõõmu võiks tunda. Rool muutub äkilisemaks, gaasipedaalile reageerimine kiiremaks jne. Päris sportautole kohast erksust ei paku CR-Z siiski ka nii, tehes 0–100 km/h 10 sekundiga.

Numbrite vaatamisest oluliselt parema tunde annab väike Honda kurvides kihutades – vedrustus teeb seal oma tööd hästi ning lisaks korralikule juhitavusele ja teelpüsivusele on üle ootuste mugav auklikul teel.

Taha ei mahu kuidagi

Keskmine kütusekulu peaks tehase andmeil jääma täpselt viie liitri peale, proovisõidul peale tõsisemat piitsaandmist näitas pardaarvuti 6,5liitrist kulu. Ökonoomitades ning säästliku sõidu nippe kasutades hakkas see küll kiiresti viiele liitrile lähenema. Muuseas, nagu Insighti, õpetab CR-Z juhile erinevate vidinate abil – näidikute, nende taustvalguse ning sümbolite abil, kuidas vähema kütusega hakkama saada.

Eesistmel pisikeses Hondas ruumipuudust pole ja ka pakiruum on küllalt mahukas, kuid tagumiste istmetega on teine lugu. Ametlikult on need olemas, kuid kord sinna roninuna tuleb hiljuti proovitud Peugeot RCZ (kummaliselt sarnane nimi, kas pole), tunnistada vaat et ruumikaks autoks. Hondas jääb kahe istmerea vahele jalaruumi ehk paari sentimeetri jagu ning seal, kus võiks lae suhtes asuda pealagi, on nüüd õlg. Ehk sõna-sõnalt – pearuum puudub. Selgete miinuste poolele saab märkida veel sisemüra – maanteel hakkab rehvikumin kiirelt väsitama, positiivseks aga varustuse. Auto baashinnaks on 345 000 krooni, kuid vaevalt, et seda keegi ostab, sest 15 000 lisakrooni eest saab autoga kaasa juba n-ö all inclusive paketi, kus kõikvõimalikud lisad sees.