Sportlik nagu Volvo

disain, sõiduomadused, varustus, kaheliitrise bensiinimootori omadused rabe D3 diisel, jalaruum tagaistmel

Uue Volvo S60 sportlik disain saab veenva põhjenduse, kui T6 mudeli 304 hobujõudu nelikveo vahendusel asfaldile laotatakse.

Muidugi võib vaielda tootja väite üle, kas S60 on ikka kõige sportlikuma välimusega Volvo. Ehk on seda hoopis P 1800? Aga nii või teisiti, S60 kerekujusse on sportlikkust sisse joonistatud margi kohta tavatult palju ja sõiduomadused rõõmustavad juhti päris kindlasti.

BMW 3. seeriat Volvo siiski ehitanud ei ole, kuid tugev konkurent on see „baierlasele” küll. BMW iseloomus leidub rohkem heas mõttes kärsitust, Volvo käitub rahulikumalt, pigem mercedeselikult. Stuttgarti autotootja mudelireast astub S60-le vastu C-klass.

Ka auklik tee pole S60-le probleem, kuid nagu tavaliselt, ei peaks palju nadides teeoludes sõitjad valima kõige suuremaid valuvelgi kombinatsioonis ülimadala profiiliga rehviga.

Septembris müügile jõudva S60 hinnad algavad 464 000 kroonist, mis esmapilgul võib tunduda mõnestki rivaalist kallim. Tuleb siiski tähele panna, et baasmudeliks on 203hobujõulise bensiinimootoriga mudel, mis näiteks BMW puhul asetub võimsusnäitajalt 320i ja 325i vahele ning on esimesest umbes 20 000 ja teisest peaaegu 100 000 krooni odavam. Mercedese valikus vastab S60 baasmudel 250 CGI-le ja osutub rohkem kui 120 000 krooni odavamaks. Tippmudel T6 maksab 702 000 krooni ja seda pakutakse vaid tippvarustuses.

Avariiennetus põhivarustuses

Varustust leidub aga baasmudeliski ohtralt. Lisaks elementaarsele (kliimaseade, raadio, stabiilsuskontroll jms) sisaldab see ka näiteks City Safety nimelist süsteemi. Kui juht ei märka ees peatunud autot, aitab see välja – pidurdab Volvot hoides nii avarii ära või leevendades tagajärgi.

Lisade hulka kuulub adaptiivne kiirushoidik koos jalakäija tuvastussüsteemi ja automaatpidurdusega. Jalakäijate ohutust suurendava süsteemi üle on Volvo õigusega uhke. Lühidalt on tööpõhimõte järgmine: radar tuvastab objekti ning kaamera määratleb selle. Kui juhtarvutisse jõudnud signaalid viitavad ohule, käivitub esmalt hoiatussignaal, kui juht ei reageeri, siis rakendub automaatpidurdus.

Kui esialgne pressiinfo tegi S60 sisemuse kirjelduse osas ettevaatlikuks, sportlikkuse toonitamisega on lihtne vint üle keerata, siis tegelikkuses on S60 siiski endiselt Volvo. Tavapärasest nooruslikum, kuid siiski soliidne ja karge.

Enamikku sõiduajal vajatavaid seadistusi saab teha roolilt, kuid mõne jaoks tuleb siiski sukelduda menüüdesse. See võiks käia lihtsamalt. Õigupoolest: loogika ongi lihtne, kuid kasutajaliides võiks olla käepärasem. Nimelt asub menüüdes liikumist võimaldab pöördlüliti üsna kaugel ning selle keskel olevad enter- ja back-nupp on üsna pisikesed. Nii et käigupealt võib kergelt eksida.

Ehkki kupeeliku kerejoone tõttu võiks kahtlustada nappi pearuumi tagaistmel, leidub seal keskmist ja veidi pikematki kasvu sõitja jaoks seda täiesti piisavalt. Jalaruumi võiks aga tagaistujatele rohkem olla.

Õnnestunud uus turbomootor

Mootorivaliku tipus troonib 304hobujõuline, kolmeliitrise töömahuga reaskuuene turbomootor. Nullist sajakilomeetrise tunnikiiruseni paiskab see Volvo 6,5 sekundiga, kuid on samas tsiviliseeritud maneeridega.

Küll aga nõuab juhilt kõvasti tähelepanu kombinatsioon 163hobujõuline diisel D3 pluss manuaalkäigukast. Kohalt võttes on autot väga lihtne välja suretada – mootoril lihtsalt ei jätku madalatel pööretel jõudu ja siduri lülitab järsult. Sõites ärkab aga turbomootor teatud pööreteni jõudmisel liialt robustselt ja äkiliselt. Samas on selle mootoriga S60 kõige ökonoomsem, kulutades keskmiselt vaid 5,3 liitrit diislikütust sajale kilomeetrile.

Seevastu uus bensiiniotsepritsega turbomootor on äärmiselt viimistletud omadustega, ühtlaselt jõulise tõmbega ning siidise käiguga. Kiirendusaeg 7,7 sekundit sajakilomeetrise tunnikiiruseni väljendab ilmekalt tema reipaid sõiduomadusi. 8,1liitrine keskmine kütusekulu ei ole ulmeliselt madal, kuid kindlasti ka mitte arusaamatult suur.

Nelikvedu kuulub standardvarustusse T6 mootoriga, D5 (205 hj) diislit saab kombineerida nii esi- kui ka nelikveoga, ülejäänud versioonid on esiveolised.