Külmakartlik Jetta

ruumikas, mugav, sitke ja säästlik mootor soojeneb aeglaselt, pisipuudused pakiruumis, baasvarustus

Kui viimaste Volkswagenite puhul oleme saanud kirjutada peaasjalikult vaid positiivset, siis uus Jetta omab ka miinuseid, mis vähemalt krõbeda külmaga endast teravalt märku annavad.

Uue Jetta proovisõit sattus samale nädalavahetusele Tartu suusamaratoniga ja neid ilmaolusid mäletavad kõik: öösel oli üle 20 kraadi külma, mis Tallinnas tõusis päeval –15 lähedale. Üldiselt teatakse, et uued ja supersäästlikud diiselmootorid jäävad auto soojendamisega hätta, kuid Jetta TSI näitel võib sama öelda ka väikeste bensiini-turbomootorite kohta.

Esimesed kümme minutit tuleb sõita jääkülmas autos, järgmise kümne minuti jooksul muutuvad olud vähe inimlikumaks, mootori töötemperatuuri-näitaja suudab juba umbes veerandi kohale tõusta. Kuid kui siis jääda mõneks minutiks peatuma, puhub sõitjateruumi ventilaator taas seieri nulli. Nii tuleks meie oludes väikese TSI-ostul kindlasti mõelda lisa-kütteseadme hankimisele, samuti valida lisavarustuse hulgast autole istmesoojendused. Maanteel tõsi, Jetta hätta ei jäänud ja sõitjateruumi sai soojaks küll.

Kütust läheb vähe

Ent kui –15 juures avalduv puudus välja arvata, on 1,2liitrine TSI suurepärane mootor. Selle 105 hobujõust / 175 njuutonmeetrist pole mitte-kihutajale enamat vajagi, möödasõitudekski jätkub rammu piisavalt ning kütusekulu kukkus õige kiiresti peale külmas startimist linnatsüklis alla kümne ja maanteel viie liitri lähedale saja kilomeetri kohta. Ehk südatalvest muul ajal võib tehase lubadust keskmise 5,3liitrise kulu kohta enamvähem reaalseks pidada. BlueMotion-pakett sisaldab muu hulgas start-stopp-süsteemi ning see toimis üsna huvitavalt: mõnikord hakkas tööle praktiliselt kohe pärast külmkäivitust, teinekord aga ei rakendunud ka pärast pikka maanteesõitu. Nupust saab seda ka ise välja lülitada.

Mudelivahetusega on Jetta pikkuses kasvanud kümmekond sentimeetrit ning saanud samadesse mõõtmetesse 1990ndate lõpu Passatiga, nii pole ka ime, et ruumipuudus ei kimbuta ei sõitjate- ega pakiruumis. Huvitaval kombel saab aga viimasele paar etteheidet teha: küllap kulude kokkuhoiu tõttu on kadunud kompaktselt kokkukäivad pakiruumi hinged ja asendunud vanaaegsete ruumivõtvate sangadega, väiksemate esemete paigutamiseks puuduvad taskud-võrgud ning 15 liitri jagu on eelmise mudeliga võrreldes vähenenud pakiruumi maht. 15 liitrit pole siiski suur kaotus, sest allesjäänud 510 tähendavad, et isegi jalgratta kaasavõtmine pole Jettas eriline kunsttükk.

Seest on tegu Golfi analoogiga: korralikud materjalid, mugav ja tasane sõitjateruum, pretensioonitu disain ja kasutusloogika. Väliselt on Jetta aga nägusamgi kui näiteks uus Passat: kompaktsemad mõõtmed näikse sarnase kujustuse juures lihtsalt paremini töötamata. Efektse disainilahendusena asub esimese kaitseraua allosas teravalt etteulatuv plastserv – näeb küll tore välja, kuid kui ettevaatlik pole, võib selle vastu hange või äärekivi kärmelt puruks sõita. Roolivõimendi on selgi mudelil juba elektriline ja töötab kenasti, kiita võib ka vedrustust. Talve jooksul praguliseks-rööpasse ja auklikuks sõidetud teedel on Jetta mugav, ületades paljud ebatasasused peaaegu märkamatult. Siin on suverataste valikult soovitus ühene: valige parem väiksemad veljed ja kõrgemad rehvid, saate mugavamat sõitu nautida aastaringselt.

Mõistlik hind, kuid vähe varustust

Jetta hinnad algavad 16 163 eurost (1,2 TSI), BlueMotion-pakett lisab 990 eurot ja 1,6liitrise diiselmootoriga auto eest peab välja käima üle 19 000 euro. Sama mootoriga Golfist on Jetta 1000 euro jagu kallim. Rivaalidest rääkides – Škoda Octavia 1,2 TSI on vaid 500 euro võrra soodsam, Toyota Corolla paarisaja euro võrra ning (1,33) sedaankerega Honda Civic (1,8) juba paari tuhande euro võrra kallim. Küll tuleb Jetta puhul arvestada kindla lisakuluga lisavarustuse ostmiseks – et saada näiteks istmesoojendused, kiirushoidiku, nupud roolile jms. Konditsioneer, neli elektriakent ja korralik turvavarustus on küll olemas juba baasmudelil.