Chevrolet Volt – parim elektriauto aastasse 2011

suur sõiduulatus, sõltumatus laadimisjaamadest, ruumikus, mugavus kallis hind, kirju näidikuplokk

Chevrolet Volti müügile tulek Eestis pole veel sugugi kindel, kuid põgusa proovisõidumulje järgi võib öelda, et see võiks ostjaid leida küll. Kui seda hinda ees ei oleks.

Volti proovisõit Genfi autonäitusel oli tavapärasest palju lühem, mistõttu tuleb alljärgnevat võtta kui väga esialgset hinnangut. Võimalik, et pikem sõit, kui selline peaks kunagi toimuma, toob täiendusi.

Chevrolet nimetab Volti pikendatud sõiduulatusega elektriautoks. See tähendab, et lisaks elektrimootorile ja akukomplektile paikneb autos ka sisepõlemismootor, kuid erinevalt nn tavalisest hübriidajamist, kus naftapõhisel kütusel tegutsev mootor osaleb otseselt auto liigutamisel, töötab Voltil see vaid akude laadijana – ajab ringi generaatorit.

Vooluvõrgust laetuna suudab Volt sõita 40–80 kilomeetrit, kui sellest jääb väheks, käivitub 1,4liitrine bensiinimootor ning sõit saab jätkuda. Sel moel ulatub Volti sõiduulatus ühe laadimise ja tankimisega kuuesaja kilomeetrini.

Chevrolet Volt maksab Saksamaal koos maksudega 41 950 eurot, umbes samasse kanti võiks jääda ka hind Eestis. Paraku tähendab see summa, et umbes Toyota Corolla suurune Volt maksab sama palju kui esinduslik Audi A6.

Kui riik kompenseeriks ostjale maksimaalse 18 000 eurot, nagu pakub ühe variandina elektromobiilsuse programm, saaks soetada Volti umbes 24 000 euro eest, mis kujutab endast keskauto maksumust (näiteks Volkswagen Passati hinnad algavad 20 074 eurost). Paraku paistab, et Volt toetussüsteemi alla ei mahu, sest toetatakse „uusi sõiduautosid, mis on puhtad elektrisõidukid”. Volt ju suudab akusid laadida bensiinimootori abil.

Chevrolet plaanib 2011. aasta lõpuks toota 10 000 Volti ning järgmisel aastal lisada veel 45 000. Muide, auto akukomplektile antakse kaheksaaastane või 160 000kilomeetrine garantii.

Liiga palju pilte

Juba esimene pilk Voltile ütleb, et aerodünaamika lihviga on mindud pisiasjadeni – see auto tahaks otsekui uut kiirurekordit püstitada. Nii ümaraks on kõik nurgad lihvitud. Chevrolet’ ütleb, et Volt on kõige aerodünaamilisem auto margi ajaloos, auto ülim voolujoonelisus väljendub muidugi väiksemas energiakulus.

Sisemuses leidub neli istekohta, mis kõik suudavad pakkuda mugavat äraolemist. Langev katusejoon võib väljast vaadates tekitada küsimusi tagaistujate pearuumi osas, kuid tegelikult sellega probleemi ei ole. Pakiruum mahutab 300 liitri jagu kraami. Istmete seljatugesid saab ka alla klappida.

Käivitamiseks tuleb vajutada nuppu ning liikuma hakkamiseks tõmmata automaatkäigukasti valits sõiduasendisse. Volt annab sõitjate käsutusse kõik need mugavused, millega tavalise sisepõlemismootoriga auto kasutaja harjunud: kliimaseadmest konditsioneerini. Mis aga juba lühikese proovisõidu puhul suutis häirima hakata, on näidikuploki infoesitusviis. Graafikarohkus muudab pildi liiga kirjuks ja kuidagi multifilmilikuks.

Võib tunda end vabalt

Kohalt võtab Volt hääletult ja sujuvalt, gaasipedaali tunnetus on sisepõlemismootoriga harjunule vägagi tuttav. Elektrimootor arendab 151 hobujõudu ja pakub 370njuutonmeetrist pöördemomenti. Sajakilomeetrise tunnikiiruse saavutab Volt umbes üheksa sekundiga.

Juht saab valida erinevate sõidurežiimi vahel: näiteks muudab sportprogramm gaasipedaali teravamaks, mäestikusõit tagab aku piisava laetuse järskudeks tõusudeks, see tuleb sisse lülitada oma veerand tundi enne järsemaid nõlvu ja akusääst – hoiab akud täis linnasõiduks, et ei peaks tarvitama bensiinimootori jõudu nende laadimiseks linnas. Kokku on režiime viis.

Proovisõidul Genfis jääb „sada” saavutamata, küll aga veenab Volt oma reipa minekuga, et möödasõidud maanteeoludes ei tohiks olla probleemiks. Sisepõlemismootor vooluallikana pardal annab julguse käia gaasipedaaliga lohakamalt ringi – ei pea ju hinge kinni pidama, kas veab laadimisjaamani välja või mitte. Seda, kuidas bensiinimootor käivitub ja kuidas tema tegemisi tunda ja kuulda on, lühikesel prooviringil paraku teada ei saanud.