Liiga vähe uut

vaikne, ruumikas, silmatorkamatu sõidumugavus, vanamoodne sisemus, diislite hind

Avensise uuendamisega oli Toyotal võimalus kiirelt edenenud rivaalidele järele võtta, aga kokkuvõtlikult tuleb tõdeda, et võimalus jäeti kasutamata.

Keskklassi sedaanid on viimase aastaga tublilt arenenud, vaadake kas või Hyundai i40-t kõrvalküljel, Kia Optimat 15. veebruari Autolehes või Peugeot 508-t, mis valiti kogunisti Eesti aasta autoks. Nende sedaanide kõrval tundus Avensis pehmelt öeldes mahajäänuna, sestap viis Toyota aegsasti läbi mudeliuuenduse.

Uut on aga raske leida. Esilaternad lõikuvad natuke rohkem kaitserauda ning iluvõre nende vahel on moekam. Selliste erinevuste tuvastamiseks peavad uus ja vana Avensis aga kõrvuti seisma, muidu neid ei märka.

Suurem aur läks kütusekulu kahandamisele, kuigi näiteks käivitusautomaatika Avensisele veel ei jõudnud. Bensiinimootorid tarbivad nüüd keskmiselt 6,5–6,9 l / 100 km, diislid 4,5–6,2 liitrit. Proovisõiduautol oli kaheliitrine bensiinimootor ning variaatorkäigukast. Selline kombinatsioon sobib hästi Avensise üldise iseloomuga. Tegu on rahuliku kulgemise autoga, sest erilist kiirendust Avensis 152 hobujõust hoolimata ei ilmuta. Variaatorkäigukasti töö on omasuguste seas üks vähemhäirivaid, seda muidugi siis, kui rahulikult kulgeda. Sportlikke sõiduvõtted rakendades hakkab käigukast kiirelt närvidele käima.

Sõiduomadusi hinnates on Avensis läbinud imeliku transformatsiooni. Auto ei ole enam eriti mugav, sest vedrustus on nähtavasti jäigemaks muudetud. See ei muuda Avensist mingilgi moel sportlikumaks, küll aga ebamugavamaks. Varasemast meenuv pehme loomus sobis Avensisele paremini, sest tegu on siiani vaikse, ruumika ja rahuliku autoga.

Üks koht, mis samuti uuendamist vajaks, on sõitjateruum. Funktsionaalsusega on asjad enam-vähem korras, kuid visuaalselt näib auto sisu rivaalide omast vanem. Keskkonsool on lihtne, teabegraafika näidikuplokis aga üleeilne päev näiteks kas või Kia Optimaga võrreldes.