Malibu, suur ja soodne, kuid peelihvita

hind, varustus, disain viimistlemata sõiduomadused, ergonoomikavead, praegu valikus vaid üks mootor

Chevrolet’ keskklassi sedaan Malibu pakub palju autot mõõduka raha eest, kuid sõiduentusiasti ei rõõmusta.

Atleetliku välimusega 4,86meetrise sedaani hinnad algavad 17 800 eurost (siin ja edaspidi kasutatud importööri soovituslikke soodusjaehindu), ning juba baasmudeli varustus katab küllap enamiku soovid, jättes olulisemast soovida istmesoojenduste jagu. Need kuuluvad kolmest paketist kõrgeima loetellu koos näiteks kahte tsooni töötava kliimaseadme ning puutetundliku ekraaniga meelelahutus- ja infosüsteemiga. Tippvarustuses Malibu eest küsitakse 23 100 eurot.

Turvavarustust sisaldub kõigis pakettides võrdselt, nimekirjas leiduvad näiteks kaheksa turvapatja, stabiilsuskontroll ja muu tänapäeval möödapääsmatu. Kindlasti kuulub Chevrolet’ plusside hulka ka pikk, viieaastne või 150 000kilomeetrine garantii.

Mootoreid on valikus paraku ei rohkem ega vähem kui üks: 2,4liitrine bensiinimootor, mida kombineeritakse kas kuuekäigulise automaat- või manuaalkäigukastiga. Eks Chevrolet’ tea ka ise, et keskautode konkurentsis on diisli puudumine oluline miinus ning kinnitab pressiinfos, et veel sel aastal säärane valikusse lisandub.

Poolautomaatiste

Tippvarustuses prooviauto sõitjateruum jätab argise mulje, Malibu ei uhkelda millegiga, kuid pole ka midagi ette heita. Materjalid on katsumisel pehmed, üldmulje soliidne. Puutetundlik ekraan muidugi näpujälgi korjab, aga see on niisuguste viga üldiselt. Nutika lahendusena saab ekraani üles klappida, selle all leidub panipaik.

Kaks olulisemat ergonoomikapuudust on seotud juhikohaga. Esiteks: käetugi jääb ka kõige eesmises asendis keskmist kasvu juhi jaoks liiga kaugele, vaid küünarnukk ulatub napilt sellele toetama. Teiseks: kui kasutada auto elektriistme väljumist hõlbustavat funktsiooni, iste sõidab automaatsel tahapoole, siis tagasi oma endisele kohale see automaatselt ei liigu. Seega tuleb iga väljumise järel istet uuesti reguleerida, mis on ju pagana tüütu. Muidugi saab ka automaatse istmenihutamise välja lülitada, kuid siis tekib küsimus, milleks see üldse. Chevrolet ütleb, et iste ei sõida automaatselt tagasi turvalisuse kaalutlustel.

Auto suuri välismõõtmeid arvestades võiks tagaistmel avaram olla. Ei, seal ei ole otseselt kitsas, kuid näiteks umbes sama pikas Škoda Superbis on oluliselt avaram. 545liitrist pakiruumi saab aga iseloomustada kui väga mahukat ning praktilisust lisab läbilaadimisvõimalus.

Vastuolulised sõiduomadused

Sõiduomadusi saab iseloomustada kui vastuolulisi. Malibu püüab oma 18tolliste valuvelgede ja madalate ja laiade rehvidega olla justkui sportlik, samas on vedrustus üsna pehme. Tulemus: ebatasasel teel kipub vedrustus täristama, tempokamal kurvisõidul siledal kaldub kere liialt. Vedrustus töötab ka liiga häälekalt, klobinatega, eks sedagi omadust võimenda sportlikud rehvid.

Keskklassi sedaani kohta tungib sõitjateruumi ka liiga palju veeremüra, samas kui mootorit pole kuulda ning tuulemüra on madal.

See on küll vaid oletus, proovinud ju ei ole, aga tundub, et Malibu võidaks tavamõõdus velgedest-rehvidest, auto muutuks ühemõtteliselt mugavusele orienteerituks, kahaneks veeremüra ja juhitavus oluliselt ei halveneks, küll aga saaks tervik tasakaalukam.

167hobujõulisest bensiinimootorist ja kuuekäigulisest automaatkäigukastist koosneva tandem on üsna uimane ja sportlikul sõidul rabe. Automaatkäigukasti juurde käib ka käikude käsitsi valimise võimalus, kuid selle nupp asub üsna tavapäratus kohas – käigukangi tipus. Vajutades ühele servale, saab vahetada käigu üles, vajutades teisele, alla. Kasutamine on tülikas ja ebamugav.

Keskmiseks kütusekuluks teatab tootja kaheksa liitrit sajale kilomeetrile. Reaalsus jääb linna-maantee segasõidus kümne liitri kanti.