Lihtsalt Peugeot

baashind, ruumikus, juhikoha välimus müra, juhitavus, ergonoomika, disain, väike pakiruumiluuk

Peugeot 301 tundub Prantsuse firma valikus võõras number – ja ka auto on võõras, sest see ei järgne otseselt ühelegi varasemale sõidukile. Tegu on sedaaniga, mis panustab praktilisusele ja odavusele.

Sellised odavad sedaanid on arengumaades menukad, miks mitte ka Eestis. Peugeot 301 konkurentideks tuleb lugeda hiljutine autopaar Škoda Rapid / Seat Toledo, Renault Thalia, aga ka Chevrolet Cruze ja tulevane teise põlve Dacia Logan.

Kui hind on peamine, siis alustagemgi hinnast. 301 stardib suisa 11 500 eurost, millega Peugeot on Škodast, Seatist ja Chevrolet’st odavam. Aga ühtlasi tähendab see nigelat mugavusvarustust. Mõistlik on arvestada vähemalt 12 500eurose väljaminekuga, sest siis on 301-l olemas konditsioneer, CD-raadio, udulaternad ja küljepeeglite soojendused. Turvavarustuses on kõigil mudelitel stabiilsuskontroll ja neli patja olemas – turvakardinaid ei saa aga ka lisatasu eest. Rivaalid pakuvad umbes samasugust või paremat varustust.

Baashinna sisse kuulub 301-l uus kolmesilindriline 1,2liitrine mootor võimsusega 72 hobujõudu. Kahjuks ei saanud seda proovida, kuigi oletatavasti on see hinda, kütusekulu ja kiirendusvõimet arvestades 301-le kõige mõistlikum valik – kui madalad kulud on ikkagi esmatähtsad. Natuke rohkem raha tuleb välja käia 1,6liitrise bensiinimootori eest (al 13 800 €), aga see mootor hirmutab suure kütusekuluga – isegi paberil keskmiselt 6,5 l / 100 km.

Ülimat ökonoomsust pakub mõistagi diiselmootor, mis ülalmainitud mõistlikus varustuses maksab juba 14 500 eurot. Proovisõiduauto oli veel kallim 15 200eurone tippmudel, mille varustusest leiab ka valuveljed, tagumised elektriaknad, Bluetoothi ja USB-pistiku.

Sõites paistis diiselmootor silma võrdlemisi tubli kiirendusega – 230 Nm pöördemomenti kulub marjaks – ja ka kõrge müratasemega. Maanteesõidul lisandub mootorimürale ka tugev veere- ja tuulemüra, mis on sageli odavautode tunnusmärgiks. Võimalik, et bensiinimootoriga versioonid sõidavad natuke vaiksemalt.

Konarustel osutus ülimalt abivalmiks 301 pehme vedrustus, mis lasi aukudest enamasti stoilise rahuga üle. Teravamad ebatasasused nagu lamavad politseinikud „prantslasele” seevastu eriti ei meeldinud, põhjustades sõitjateni kanduva tugeva paugu. Kehvade teedega tuli auto muidu kenasti toime.

Seevastu juba liiga pehme, et mitte öelda vedel tundus 301 tempokamal kurvisõidul. Kurvi keerates hakkas auto õõtsuma ja ujuma, tundudes kohati isegi ebakindel. Otsejooks maanteel ei jätnud samuti positiivset muljet, sest auto nõudis sõidusuuna pidevat rooliga korrigeerimist. Oma osa ebamäärases juhitavuses mängisid kindlasti ka lamellrehvid, kuid kogu süüd ei saa nende kraesse kirjutada.

Positiivse üllatuse valmistas 301 juhikoht, mis nägi välja tõepoolest nagu juunior-508. Mustad läikpinnad ja hõbematt plast oli kenasti kombineeritud harjumuspärase kõvaplastiga, mis kokku moodustas vähemalt 15 000eurose visuaali. Ka ruumi autos jagub, tagaistujate jalgadele lausa ülekülluses. Siiski on tagaiste ülimalt ebamugav, mistõttu võimaluse korral soovitaks pugeda siiski rooli. Rooli taga häirisid üksnes mõned „lõunamaised” ergonoomikalahendused: ebamugavalt paigutatud aknanupud, väiksed raadionupud, topsihoidja, kuhu pudel ei mahu, konditsioneeriekraan, mis temperatuuri ei näita, käigukangi-käetoe omavaheline asend, väiksed päikesesirmid jne.

Mis praktilisusesse puutub, siis 301 hiilgab lausa 506liitrise pakiruumiga. Tõsi, sama suured pakiruumid on ette näidata ka rivaalidel. Ja Peugeot kahjuks räägib tõik, et selle kandevõime on väga väike (prooviautol 378 kg) ning enne pakiruumi asetamist tuleb suurem veos seibideks saagida, sest pakiruumi ava osutub üliväikseks.