Teeme suitsu kah!?

564 hobujõudu – metsik, kas pole!? Cadillacil õnnestus selline musklimägi pakkida CTS-V kupeesse üllatavalt viimistletult, üksnes tugevalt gaasi andes pääseb auto raevukas iseloom esile.

Raevukas on see süsimust kupee tõepoolest, aga ainult siis, kui juht tahab. Autot proovisõiduks võttes näitas CTS-V Coupe keskmiseks kütusekuluks 38 l / 100 km, tagasi viies oli kulunäit langenud 30 liitrile. Seega polnud ma ilmselt nii raevukas juht, kui auto võimaldanuks.

Raevu toidab kompressor, mis on kinnitatud 6,2liitrise V-8 külge. Peale 564 hobujõu läheb musklimäe arvele 747njuutonmeetrine pöördemoment, mis suudab suurema vaevata teha tagarehvidest suitsupilvi nagu suurelt fotolt näha. Täpselt mõõtma ei hakanud, aga paarkümmend meetrit jäi 285/35 R19 tagarehvidest asfaldile küll. Kõik mõistagi Autolehe lugejatele silmarõõmuks!

Uljust talitsedes ja veojõukontrolli aktiveerides spurdib CTS-V Coupe vaid nelja sekundiga „sajani”. See on päris kõva tase, arvestades, et kupee kaalub tühjalt 2040 kg ning et sama võimsusklassi eurorivaalid suudavad võrdväärselt kiirendada üksnes nelikveo abil – tagaveolisena mitte. Võimalik, et osa efektiivses kohaltvõtus mängib ka mehaaniline diferentsiaalilukk.

Meeletu võimsusvaru tagab valusa kiirenduse mõistagi ka illegaalsete kiiruste korral, mis CTS-V puhul tipneb 282 km/h juures. Kui valida manuaalkäigukast – selline on tõepoolest saadaval –, kerkib tippkiirus kogunisti 308 km/h-ni. See on päris uhke number, pealegi jätab automaatkäigukast kohati uimase mulje, mistõttu sportlik juht võiks ehk tõesti manuaalkäigukasti valikut kaaluda.

Raske südamega tuleb tõdeda, et kiirendusorgiat saatev helitaust jätab natuke soovida. Eks ülelaadimisega mootorite puhul on seda varemgi tõdetud, ent ometi tahaks gaasi päris põhja vajutades enamat kuulda. Praegusel kujul jätab CTS-V hääl umbes 364-, mitte 564hobujõulise auto mulje.

Üllatuse valmistas raske kaheukseline kurvisõidul. Rool on võrdlemisi täpne ja tundlik, alajuhitavusest pole eriti juttugi ning kurvist väljakiirendamisel on ülejuhitavus parema jala varba võimuses. Viimistletud juhitavuse kõrval jättis positiivse mulje ka sport-Cadillaci sõidumugavus, mis oli jäigapoolne üksnes sportrežiimi kasutades, muidu aga tippklassi luksusauto tasemel. Üksnes pidurid esinesid tagasihoidlikult, ilmutades mõnekilomeetrise innuka kurvisõidu järel selget nõrkust. Võimalik, et asi oli konkreetses autos, sest rahvusvahelistes testides on CTS-V pidureid pigem kiidetud.

Kiitust on „ameeriklane” kogunud ka hinna eest, mis jääb sama võimsate „eurooplaste” (loe: „sakslaste”) tasemest tubli 20 000 euro võrra madalamale. Kupeemudel maksab 84 500 eurot, vähem vastuolulise välimusega sedaan aga „kõigest” 80 900 eurot. Odavamalt vist tõesti ei õnnestu 564 hobujõu omanikuks saada.