Suzuki popis autoklassis

Uue SX4 S-Crossiga siseneb nelikveospetsialist Suzuki tõsisemalt väikeste džiibihakatiste klassi, kus nelikveo olemasolu polegi sageli määrav.

SX4 S-Cross ei asenda Suzuki valikus senist väiksevõitu SX4, vaid lisandub hinnakirja sellest kriipsu võrra kõrgemale, hakates konkureerima selliste tuntud tegijatega nagu Nissan Qashqai või Peugeot 3008, aga ka uuemate tulijatega, nagu Opel Mokka, Chevrolet Trax või ka Renault Captur.

Sarnaselt paljude konkurentidega pakub ka Suzuki oma uudismudelit nii esi- kui ka nelikveoga ning 1,6liitrise bensiinimootori kõrval seisab valikus ka samamahuline diisel. Kui mainida veel automaatse variaatorkäigukasti võimalust, siis ongi kogu S-Crossi mudelivalik ette loetud, muid võimalusi ei pakutagi.

Enam-vähem siledatel Eesti maanteedel ja konarlikel Läti külateedel toimunud proovisõidu järel saab öelda, et SX4 tunneb ennast paremini just nigelamates oludes. Mitte et sel puhul nelikveost abi oleks, lihtsalt pehme seadistusega vedrustus töötab konarustel kenasti ning võimaldab ka kruusakattel auke kartmata tempot teha. Tõsi, liiv ja kivikesed hakkavad kruusateel rattakoobastes koledasti krabistama.

Maanteel seevastu jõuab S-Cross varakult oma võimete piirini eelkõige nõrga mootori tõttu, mis kruusateedel igati adekvaatne tundus. 1,6liitrine ajam pakub 120 hobujõudu ning vajab kiirendamiseks tublisti pöördeid. Kui hoog üleval, peab möödasõite siiski hoolikalt planeerima, sest mingit sitkust turbota jõuallikas (napp pöördemoment väga kõrgetel pööretel) ei ilmuta. Manuaalkäigukastiga versiooni järel variaatorkasti proovides mootori jõuetus süvenes, mida kinnitavad ka 0–100 km/h kiirendusajad: 12 vs. 13,5 sekundit. Kui loobuda nelikveost, peaks mõlemad versioonid siiski sekundi võrra kiiremini „sajani” jõudma

Bensiinimootorist selgelt tummisema mulje jättis turboga diiselmootor, pakkudes sama võimsust (120 hj), ent kahekordset pöördemomenti (320 Nm). Kuigi 13sekundiline kiirendusaeg seda ei kinnita, tundus diiselversioon juba paigaltvõtul krapsakam ning sobis ka möödasõiduks.

Kuigi Suzuki rõhutab tohutut edasiminekut mürataseme alandamisel, kostus maanteesõidul siiski nii tuule- kui ka rehvimüra. Senisest SX4-st jätab uus S-Cross kindlasti vaiksema mulje, kuigi mõned konkurendid olid mälu järgi veel vaiksemad. Juhitavusele ei saa iseenesest märkimisväärseid etteheiteid teha: rool keerab, rattad keeravad, auto muudab suunda. Pressiteates välja toodud sportlikku iseloomu ei õnnestunud esmakohtumise järel S-Crossis igatahes tuvastada.

Paraku ei saa tavateedel tehtud proovisõidu põhjal teha mingeid järeldusi nelikveoskeemi kohta. Teoorias peaks see lumel-mudas päris adekvaatne olema, sest Suzuki lubab tagaveo automaatset rakendumist juba enne, kui esirattad läbi libisevad. Lisaks saab sõidurežiimide nupuga nelikveo ka lukustada, mis kannab võimsuse ühtlaselt mõlemale teljele.

Nelikveolise mudeli ostul tuleb arvestada siiski 20 000-eurose kuluga, mis ei tee S-Crossist just soodsa hinnaga autot. Tõsi, varustuses on sel puhul kõik esmatarvilik olemas. Esiveolise mudeli hinnad stardivad 16 500 eurost ja siingi leidub Suzukist nii odavamaid kui ka kallimaid rivaale. Paigast ära näikse diiselversiooni hind: 24 500 eurot ületab nii Nissan Qashqai, Opel Mokka, aga näiteks ka Škoda Yeti vastava hinna.