Rootsi rats*

Volvo pühib ajalukku senised 1,6–4,4liitrised 4–8silindrilised diisel- ja ottomootorid ning nendega klapitatud käigukastid. Peagi on kõik mootorid neljasilindrilised ülelaadimisega kaheliitrised ning käigukastegi valikus vaid kaks.

Suhteliselt väikese autotootjana pillutas Volvo siiani palju raha mootorite ja käigukastide konstrueerimisse-ehitamisse. Ajapikku tekkis valikusse tervelt kaheksa 4–8silindrilist jõuallikat töömahuga 1,6–4,4 liitrit ning automaat- ja käsikäigukastegi oli teist samapalju.

Sel sügisel algas üleminek uuele ratsionaliseeritud mootoriperekonnale, mille kõik jõuallikad, olgu diislikütuse või bensiiniga töötavad, on kaheliitrise töömahuga neljasilindrilised. Kahe tasakaalustusvõlliga diisel- ja ottomootorite alumiiniumplokk ja nn juhtaju on väga sarnased ning ühised on isegi sepisterasest väntvõll (tõsi, raamlaagrid on diislil suuremad), generaator ja muutuva tootlikkusega õlipump. Mootoripere jaoks tellis Volvo ka väikese tuhasisaldusega ja väga vedela 0W20 õli.

Päris kõik siiski ühine pole: ottomootori veepumpa käitab 400 W elektrimootor, diislil tavapärane rihmajam. „Suurel koormusel vajab diiselmootor hulga tõhusamat jahutust, mistõttu pumba elektrimootor oleks pidanud olema väga suur,” põhjendab mootoriinsener Jörgen Brynne.

Kõik mootorid saavad 16klapilise plokikaane, kus hõõrdekadu vähendab nukkvõlli rihmaratta poolse otsa kuullaager.

Ühisanumpritsega diislite Densolt tellitud pihustid töötavad kuni 2500baarise rõhuga ja suudavad ühe takti jooksul teha üheksa pritsetsüklit. Lisaks on pihusteil elektrooniline rõhuandur, mis hoiab silindrisse pritsitava kütusekoguse ettenähtuna ka siis, kui ühisanumas juhtub surve kõikuma või hälbiks kogus toitesüsteemi kulumise süül. Tänu kütuse täpsele doseerimisele ja sedakaudu täielikule põlemisele täidavad uued mootorid Euro 6 heitmenõude AdBlue abita.

Ühisanumpritse on ka ottomootoreil, kuid seal töötavad bensiini otse silindrisse söötvad Denso pihustid 200baarise rõhuga.

Uus mootoripere hakkab koosnema neljast diisel- ja neljast ottomootorist. Esialgseil andmeil arendavad esimesed (vastavalt tähisega D2, D3, D4 ja D5) 120, 150, 180 ja 230 hj ning 250–480 Nm, teised aga (T3–T6) 150, 190, 245 ja 306 hj ning 270–400 Nm.

Kõik mootorid on ülelaadimisega, kuid mõneti erinevad. Võimsaim ottomootor kasutab Eatoni maht- ja BorgWarneri turbokompressorit, ülejäänud üht turbot. Kaks kangemat diislit on kahe, lahjemad ühe turboga.

Jõuülekannete valik koosneb Getragi tehtud uuest kuuekäigulisest käsikastist ja Aisini kaheksakäigulisest automaadist, mis põhineb praegusel kuuekäigulisel.

Esimese hooga sai Volvo valmis mootorid D4, T5 ja T6, mida juba paigaldatakse 60- ja osalt (D4 ja T5) ka 70- ja 80-seeria autodele. Hiljem lisanduvad ülejäänud versioonid ning mootorid jõuavad ka teistele mudelitele, aasta pärast esitletav uus XC90 kaasa arvatud.

Proovitud automaatkastiga S60 T6 oli ootuspäraselt kiire ka Lõuna-Euroopa järskude tõusudega mägiteel, kuigi suhteliselt väike auto kaalub esmapilgul ehmatavad 1,7 tonni.

Volvo inseneride väitel polevat oluline silindrite arv, vaid hoopis jõuallikasse pumbatava õhu ja kütuse kogus ehk võimsus, aga sellega on kohati raske nõustuda. Topeltülelaetud T6 töötab enamiku ajast umbes 1500 p/min või isegi veel madalamatel pööretel ning siis kostab juhi kõrvu tõesti vaid summutatud mõmin. Täiest jõust spurtides muutub mootori hääl üllatavalt karedaks ja valjuks, paljastades neljasilindrilise teatava odavakoelisuse.

Uus automaatkast töötab tublilt. Serpentiinil hullates näis mõni käiguvahetus ivake viibivat, kuid lauskmaal sõites seda ei märka.

Dünaamika üle ei osanud kurta ka samuti automaatkastiga V60 D4 roolis. Biturbodiisel ei ärritanud liigse müraga ja püsis peaaegu ees kihutava T6 tuules. Juhitavuselt on S- ja V60 esiveolise kohta nauditavad, tundliku ja täpse rooliga ning veojõud ei sakuta autot sinna-tänna, kuid teravas nõelasilmakurvis peab arvestama, et pöördering on suur (11,3 meetrit). Toda häda tunnistab ka Volvo, lubades, et uued kompaktsemad mootorid võimaldavad esisilla tulevikus ümber ehitada.

Uute mootoritega 60-Volvod tunneb ära nii väliselt (suurem-ilmekam iluvõre, tagakaitserauda integreeritud summutiotsakud, automaatselt valgusvihku muutvad kaugtuled) kui ka autosse istudes, kus ootavad ees uued sportistmed ning lisatasu eest pakutav rikkalik olmeelektroonika (netiühendus, kõvakettaga muusikamasin, internetiotsinguga navigaator jms).

*ratsionaliseerimine