Mugav ja äge, aga mõne apsuga

Chevrolet Trax näeb lahe välja ja sõidab mugavalt, kuid komistab mõne apsu otsa, mis võivad igapäevasele autokasutajale tüütuks osutuda.

Trax kujutab endast Opel Mokka sõsarmudelit, mida Autoleht tutvustas juba päris ammu. Trax liitub seega populaarse väikeste linnadžiipide autoklassiga, kus on kohustuslik silmatorkav disain, sest konkurendid näevad välja samuti efektsed.

Kui vaadata baashinda 14 750 eurot, siis see tähendab klassis tavalist hinnataset nagu ka asjaolu, et soodsaimal mudelil veavad vaid esirattad. Odavaim nelikveoline mudel maksab aga 17 450 eurot, millega Trax paigutub nelikveoliste linnadžiipide seas Dacia Dusteri järel hinnalt teisele kohale. Kasutatud on tavahinnakirja hindu, pidevalt muutuv sooduspakkumiste tulevärk jäi võrdlusest välja.

Varustus on ka baastasemel üsna ammendav, sisaldades korralikku turvapaketti, konditsioneeri ja kiirushoidikut, kuid jättes soovimisruumi näiteks istmesoojenduste võrra.

Juhikohta ilmestab Chevrolet’le omane näidikuplokk, mis meenutab mootorratta samalaadset seadet ja erineb seega sõsarmudel Mokka omast. Omanäolisus on kindlasti pluss, seda enam, et näitude lugemine sujub samuti probleemideta. Kiita saab tegelikult kogu juhikoha ülesehitust, aga seda ühe erandiga – juhiistme parempoolne käetugi. See paikneb kõrgemal kui uksel asuv vasak ja on ebamugav. Lisaks häirib tugi n-ö tööasendisse viiduna ka käiguvahetust.

Tagaistmel jagub kahele ruumi piisavalt, kuid mitte lahedalt. 365liitrine pakiruum on klassis keskmine (näiteks Renault Captur mahutab 300, Škoda Yeti 405 liitrit).

140hobujõuline bensiinimootor saab Traxi liigutamisega igati hakkama, pakub piisavalt reipust, paindlikkust ning ei tarvita liiga palju kütust. Tehaseandmetel 6 l / 100 km, Autolehel kulus linna ja maantee segasõidus 6,4 l / 100 km.

Sõiduomadustes on esiplaanil mugavus. Trax saab hästi hakkama kehval teel, vilkus asfaldil jääb seejuures tagaplaanile. Esiveolisest autost pole muidugi põhjust mingit maastikusuutlikkust oodata. Kliiresn on 15,8 sentimeetrit.

Kui muudes liiklusolukordades ei saa väljavaatele juhikohalt etteheiteid teha, siis tagurdamine nõuab keskmisest rohkem tähelepanu, sest kõrge autopära ja kitsas tagaaken piiravad nähtavust rohkem kui mõnelgi teisel linnadžiibil. Aitab muidugi kõrgemasse varustuspaketti kuuluv tagurduskaamera, nagu oli prooviautol.