Eriti moekas, eriti praktiline

Peale disaini paistab universaalkerega Civic silma väga praktiliste lahendustega pakiruumis.

Märtsis müügile tulev Civic Tourer põhineb mõistagi luukpäral, kuid on pikkuses juurde võtnud üle 23 sentimeetri. Kuna kõik see lisandus auto tagaosale, sai pakiruumi teha eriti avara – mahuga 624 liitrit, mis on klassis absoluutselt suurim ning annab silmad ette ka paljudele välismõõtmetelt märksa suurematele universaalidele. Näiteks jäävad Civic Tourerile alla nii 5. seeria BMW kui Audi A6 Avanti pakiruumid.

Tõsi küll, Civicu pakiruum koosneb kahest osast, mille litraažid on kokku liidetud. Sinna, kus tavapäraselt asub tagavararatas, tehti suur kandiline polsterdatud laegas, kuhu mahub kenasti ära kaks üsnagi suurt kohvrit. Nutikate lahendustena väärivad äramärkimist eraldi tasku pakiruumi katteruloo jaoks, kokkuklappimisel täiesti tasase pinna moodustavad istmete seljatoed ning enamikust rivaalidest selgelt madalam 565 mm laadimiskünnis. Kui siia lisada veel luukpärast tuntud nipiga istmed Honda Magic Seat, kus tagarea istmepõhjad võib üles tõsta ja tekitada avara lisakaubaruumi (kuhu mahub sisse näiteks esirattata jalgratas), saame kokku ühe tõeliselt osava kaubavedamisauto. Väikese iluveana puudub Toureril aina laiemalt leviv võimalus, mis lubab pakiruumist hoobade abil tagaistmete seljatugesid kokku voltida, selleks peab ikka kas tagauksed avama või pakiruumi ronides istmeteni küünitama.

Luukpära-Honda ulmeline disain on universaalil keeratud veel kraadi võrra kangemaks, tulemus on klassis valitseva üldise konservatiivsuse kõrval igal juhul tervitatav ja nagu Civicu ostjate suur hulk näitab – meeldib paljudele. Sõitjateruumi kujustus erineb samuti hallist massist ning on täiesti korraliku viimistlusega, ehkki paari väikese puudusega: pikk juht ei pruugi leida päris ideaalset sõiduasendit, tagaistme ruumikus on vaid keskpärane (ehkki pearuumi tekkis luukpäraga võrreldes juurde) ning vähemalt esimese hooga peab armatuurlaua tulede-nuppude-ekraanide virvarris otsitava tuvastamiseks veidi keskenduma.

Tehnika poolel on suurimaks uudiseks kõrgematel varustusastmetel pakutav seatav vedrustus, ent erinevalt näiteks VW Golfist ja Opel Astrast saab Civic Toureril valida vaid tagumise silla pehmust-jäikust. Kolmeastmelise vedrustuse tööd kontrollib ja reguleerib auto vastavalt oludele kogu aeg ise. Pisut on muudetud ka roolisüsteemi ja kohendatud muud veermikuosa, tulemusena sõidab Civic ühteaegu mugavalt ning on ka hästi juhitav.

Jõuallikate valik üllatusi ei paku: 1,8liitrine bensiinimootor on tavasõiduks igati asjalik, ehkki erksaks (ja valjuks) muutub alles kõrgetel pööretel. Diisel oma 300 Nm pöördemomendiga sõidab oluliselt kergemalt ning ka ökonoomsemalt, kuid sellele ei pakuta automaatkasti ning paraku on see ka märgatavalt kallim. Universaalkere lisab Civicu hinnale 500 eurot ning niigi korralik varustus saab pigem lisa kui väheneb.