Passat kergitas lati uuele kõrgusele

Volkswagen kergitas uue Passatiga n-ö rahvalike keskautode latti veelgi kõrgemale, nii et see ei peaks punastama ka võrdluses noobelmarkidega.

Isegi nii, et kui Passat peaks tavamõistes konkureerima näiteks samasse kontserni kuuluva Audi mudeliga A4, siis uue mudeli saab olemuselt paigutada kuhugi A4 ja A6 vahele. Valemiga seda väidet ära ei tõesta ja võrrandisse ei pressi, asi seisab tunnetuses, mis algab disainist ja lõpeb sõiduomadustega.

Passati disaini muudeti teravamaks ja jõulisemaks: teravad nurgad, lühemad ülendid, pikk mootorikate ja veidi tahapoole nihutatud sõitjateruum koos sedaani kergelt kupeeliku küljejoonega. Mõõtmetelt on näiteks sedaan-Passat eelkäijast 14 millimeetrit madalam ja 12 millimeetrit laiem, kuid õige pisut – 2 millimeetrit lühem.

Sõitjateruum aga sai varasemast avaram, peamine osa põhjusest seisneb eelkäijast 79 millimeetrit pikemas telgede vahes. Jääb vaid üle nentida, et ruumi leidub nii sedaan- kui universaal-Passatis tõepoolest lahedalt ja mitte ainult: istmed on samuti mugavad, padjad paraja pikkusega ning seljatoed piisavalt trimmis. Pakiruum mahutab nii sedaanil kui universaalil eelkäijast rohkem, vastavalt 586 ja 650 liitrit.

Sõitjateruumi kujustuses köidab esmajoones tähelepanu peaaegu kogu armatuurlaua pikkuses kaarduv ventilatsiooniriba. Peaaegu seepärast, et mõistagi katkeb see sõitjateruumi ilmele kergust lisav joon näidikute kohal ning ka kella – mis on muide klassikaline, osutitega – asukohas.

Kui põhivarustuses Passat tuleb klassikaliste näidikutega, siis lisadest saab tellida näidikuploki, mis kujutab endast ekraani, millele kuvatakse oluline info eriti paindlikul moel. Näiteks kui juht valib navigatsioonirežiimi, nihkuvad tahhomeeter ja spidomeeter rohkem ekraani servadesse, et teha ruumi kesksele kohale asetuvale kaardile. Muidugi ei piirdu seadistusvõimalused nimetatuga.

Ei pea vist lisama, et moodsa keskklassiauto juurde kuulub ka rikkalik info- ja meelelahutuselektroonika ning mõistagi pole Passat mingi erand.

Mootorivalik koosneb kümnest võimalusest, mis jäävad vahemikku 120 ja 280 hobujõudu, lisaks bensiini- ja diiselmootoritele kuulub valikusse ka pistikuhübriid.

Kõiki jõuallikaid ei õnnestu siinkohal kuidagi lahti kirjutada, peatugem kahel. 1,4liitrine 150 hobujõudu arendav ottomootor paistab silma erakordselt viimistletud käiguomaduste poolest, see töötab vaikselt, vibratsioonitult ning pakub ladusat, pingevaba dünaamikat.

Asjaolu, et mootor lülitab väikesel koormusel kütuse kokkuhoiu nimel kaks silindrit neljast välja, jääb juhil täielikult märkamata. Lülitus käib ülikiiresti, nukkvõlli ühe pöörde jooksul, ning sujuvusele aitab kaasa nii süüte- kui toitesüsteemi peenlihvitud kokkumäng klapiajamiga. Silindrite väljalülitamine aitab Volkswageni teatel säästa üle poole liitri kütust sajal kilomeetril. Sellise mootoriga varustatud sedaan-Passat tarvitab keskmiselt viis liitrit bensiini sajal kilomeetril.

Kaheliitrine, 240 hobujõuline diisel seab esiplaanile kiiruse, kuid ei unusta ka kütusesäästu. Kui selle mootori kahe turbo kaasabil sündinud 500 njuutonmeetrit nelja vedava rattani jõuavad, krapsab Passat edasi sportautoliku hoogsusega, 0–100 km/h aeg on 6,3 sekundit. Muide, 240hobujõulist diislit saabki vaid nelikveolisele Passatile.

Kuid selle mootori puhul oleks ülekohtune piirduda vaid njuutonmeetrite ülistamisega, jõuline diisel käitub samaaegselt ka tsiviliseeritult: kiirendab lineaarselt, töötab vaikselt ning paindlikult. Kokkumäng seitsmekäigulise DSGga sujub õlitatult.

Tehaseandmetes leiab keskmise kulu realt 5,3 ja 5,4 l / 100 km vastavalt sedaani ja universaali kohta.

Võrreldes varasema põlvkonnaga kaalub uus Passat sõltuvalt versioonist kuni 85 kilogrammi vähem. Näiteks eelpool nimetatud 150hobujõulise bensiinimootoriga auto tühimassiks on umbes 1,4 tonni ja 240hobujõulisel diisliga nelikveolisel 1,7 tonni.

Esiratastel pruugitakse MacPherson-tüüpi vedrustust, taga mitmikhooblahendust, valikuvõimalustes leiduvad ka seadistatava jäikusega amortisaatorid. Roolisüsteemi saab valida n-ö tavalise või progresseeruva, viimane tähendab piltlikult öelduna, et rooli peab vähem keerama.

Passati sõiduomadusi iseloomustab tasakaalustatus: sõidab mugavalt, kuid ei isoleeri juhti teest ja autost, rool on täpne, kuid mitte närviline, parasjagu kerge, kuid mitte määramatu. Märkimist väärib ka väga vaikne sõitjateruum.

Juhiabielektroonikat leidub rikkalikult, kolm süsteemi neist debüteerivad just uue Passatil. Üks neist aitab haagisega manööverdamisel: kui see nupuvajutusega aktiveerida, tagurdab auto ise näiteks teelt hoovi. Huvitava asjaoluna annab juht autole õige suuna kätte peeglite reguleerimisnupuga, kasutades seda kui arvutimängust tuttavat joystick’i, rooli keerab aga auto vastav süsteem.

Ummikuabi kiirendab, pidurdab ja hoiab auto sõiduraja joonte vahel automaatselt. Hädaabi aga jälgib juhi tegevust ning kui tuvastab, et see enam autot ei juhi (ei rooli, ei kasuta pedaale), püüab äratada tema tähelepanu. Kui see ei õnnestu, süütab ohutuled ning peatab auto.

Uus Passat jõuab Eestis turule detsembris, hinnakiri algab 20 036 eurost.