Uus Superb – oma nime vääriline

Liitke kokku eelmise põlvkonna Škoda Superbi tugevad küljed, suur osa uut Passatit, lisage Octaviat ja saate tulemuseks auto, mis tõenäoliselt võidab edaspidi kõik võrdlustestid.

Škoda teatel on kolmanda põlvkonna Superb täiesti uus auto, mis kannab endas küll eelkäija väärtusi, kuid mille tehniline pool esindab palju kõrgemat taset. Kasutatakse moodsat moodulplatvormi, mille põhjal valmib suurem jagu uusi Volkswageni grupi autosid, uus on veermik, üle on käidud mootorid, lisandunud on palju nuti- ja turvavarustust. Muidugi näeb auto hoopis teistmoodi välja.

Eelmisest Superbist on uus mudel natuke pikem ja laiem, kaheksa sentimeetrit pikema telgede vahega ja kuus sentimeetrit lühema eesmise ülendiga. See tähendab paremaid proportsioone, auto peaks paistma varasemast kenam. Tõele au andes polnud siin areneda raske ning palju ilusam on see Superb tõesti. Samas on kadunud senine isikupära (selle nullimisega alustati juba eelmise facelift’iga) ning teinekord peab kaks korda vaatama, kas tegu on ikka Superbi või Octaviaga. Juba aastaid on autotootjate eri mudelid aina enam ühte tegu ja nägu läinud.

Tõelist meistriklassi näitab Škoda ruumikasutuses. Superbiga sarnaste mõõtmetega autosid on palju, aga kokku sama avarat sõitjate- ja pakiruumi ei leia neist ühestki. Näiteks on külgsuunas tagaritta juurde võidetud veel seitse sentimeetrit ja põlveruumi on nii palju, et istuva täiskasvanu ja esiistme seljatoe vahel võib laps rahumeeli sirge seljaga püsti seista ... Endiselt on Superb luukpära, kuid nüüd avaneb tagaluuk alati ühes tükis. Pakiruum mahutab 625 liitrit ehk enam kui paljudes universaalides.

Ka armatuurlaud meenutab Octavia oma, viimistlus on auto klassile kohaselt soliidne ja müratase madal. Kõrvaldati ka mõni senine puudus varustuse nimekirjas (nt liiklusmärkide tuvastus, nutikas kaugtulede reguleerimine, ummikus sõitmise automaatika), kuid kui palju need ja paljud muud ahvatlevad lisad maksma hakkavad, selgub hiljem, sest paraku pole praegu veel teada ei Superbi hinna- ega varustuse nimekiri.

Ühe väga hästi töötava lisana avaldas muljet reguleeritav vedrustus. Mugavusseades ei muutunud auto vedelaks ning hea juhitavus säilis, kuid asfaldi ebatasasused näisid olevat otsekui teele joonistatud: auku näed, aga üle sõites ei tunne. Sportseade tegi lahmaka auto kurvilistel mägiteedel aga justkui klassi võrra väiksemaks, tundlikumaks ja väledamaks.

Mingisuguseid üllatusi ei paku Superbi mootorivalik. Jah, mootorid öeldakse olevat isegi kuni 30 protsenti varasemast säästlikumad, kuid see ei peaks kedagi imestama panema, sarnane jutt käib sõltumata tootjast kaasas iga uue mudeliga.

Bensiinimootorite rivi algab nagu varemgi 1,4liitrise TSI-ga, mida pakutakse kahes võimsuses (92 ja 110 kW), järgnevad 1,8liitrine (132 kW) ja kaheliitrised TSId (162 ja 206 kW). Võimsaim bensiinimootor asendab senise 3,6liitrise, nii et ka ses osas käib Superb trendidega kaasas ning neljast silindrist rohkemat enam ei paku. Diislitest on valikus 1,6- (88 kW) ja kaheliitrised (110 ja 140 kW).

Õnneks pole kuhugi kadunud nelikvedu (lisana 110 kW 1,4 TSI-l ja kaheliitristel diislitel, alati koos 206 kW TSIga), automaatkasti DSG saab kombineerida kõikide jõuallikatega välja arvatud bensiini-baasmootor.

Esimesena õnnestus meil sõita võimsama 1,4-liitrisega. Sellelegi on selgeks õpetatud varem näiteks Golfil pakutud osade silindrite automaatne väljalülitamine. Toimib see märkamatult ning aitab keskmist kütusekulu pisut alandada. Kui auto dünaamika pole esmatähtis, piisab Eesti oludesse sellest mootorist täitsa kenasti, kuid nii suurel-esinduslikul autol vähemaga ehk 92 kW TSIiga ka leppida ei tahaks. Kaheliitrine 147 kW mootor on hoopis teisest puust ning kui gaas põhja lüüa, kiirendab raevukalt. Tõsi küll, natuke jääb ikkagi kripeldama mootori kare hääl: neljasilindriline ei saa selles osas kuue- või kaheksasilindriliste vastu kuidagi. Diislitest proovisime nõrgemat kaheliitrist. See on jõuline ja vaikne – muutub selgelt kuuldavaks ainult tugevamatel kiirendustel – ning mõistagi säästlik. Diislite keskmiseks kuluks lubab Škoda 3,7–4,9, bensiinimootoritel 4,8–7,1 l / 100 km.

Superbi hindade kohta seni info puudub, kuid lähiajal peaks need avaldatama. Saksamaal küsitakse Superbi eest umbes 2000 eurot vähem kui Volkswagen Passati eest. Peaks Eestis sama juhtuma – siis jääks baashind u 18 000 euro juurde – saaksime Superbile ka hinna eest suure rasvase plussi kirja panna!