Üllatusteta Hyundai i40

Uuenduskuuri läbi teinud Hyundai i40 täidab keskmõõtu pereautole pandavad ootused üllatusteta.

i40 välimus sarnaneb nüüd rohkem Hyundai täiesti uute mudelitega, nagu Tucson ja hiljuti avalikustatud Ioniq. Esmajoones tunneb värskema mudeli ära suure kuusnurkse radiaatorivõre järgi, kuid detailierisusi leidub teisigi: uued esi- ja tagalaternad, uus esikaitseraud ning leedlampidega udulaternad. Küsimuse üle, kas radiaatorivõre rõhutatud nurgelisus ja küljejoone voolavus kõige paremini kokku mängivad, võib vaielda, kuid inetu auto i40 loomulikult ei ole.

Sõitjateruum on jätkuvalt piisavalt avar ja mugav; universaali 553liitrine pakiruum ei ole klassi suurim, kuid ikkagi väga mahukas. Praktilisust lisab madal pakiruumipõrand, 592 millimeetrit. See on klassis kõige madalam. Võimaluste hulka kuulub nüüd automaatselt avanev pakiruumiluuk.

Lisandus ka mitmesugust muud varustust, näiteks automaatne kaugtulede lülitus ning liiklusmärkide tuvasti. Mitte et see vaid Hyundaile omane oleks, aga piirangute lisatahvlitest ja asulate algustest-lõppudest tuvastussüsteem aru ei saa ning valvsust ei tohi kaotada.

Uuendatud i40 mootorivalik koosneb neljast jõuallikast, mis jäävad võimsusvahemikku 115–165 hobujõudu. Prooviauto mootor, 1,7liitrise diisli 141hobujõuline versioon, on suurele universaalile optimaalne valik. See tuleb oma 340njuutonmeetrise pöördemomendiga toime igas mõistikus sõiduolukorras ega ole ka liiga janune. Tootja andmetel jääb kütusekulu seitsmekäigulise automaatkäigukasti puhul 4,9–5,1 liitri vahele sajal kilomeetril.

Autolehe proovisõit toimus üsna äärmuslikes oludes, külma oli paarikümne kraadi ringis, paljud teed lumised ning linna- ja maanteesõidu tulemuseks kujunes 6,2 liitrit sajale kilomeetrile. Nii krõbedad külmakraadid ei lase kütusekulu tehaseandmetega otse võrrelda, küll aga kinnitab tulemus, et auto on tõepoolest säästlik. Käigukasti ja mootori töö üldjoontes klapib, kuid teatud kiirustel (70 km/h alad kõige sagedamini) valib automaatika liiga kõrge käigu ja ülearu madalatele pööretele sunnitud mootor tekitab vibratsiooni.

Hyundai täiustas stabiilsuskontrolli, mis suudab rataste pidurdamisega imiteerida piiratud libisemisega diferentsiaali efekti. Libedal teel liigub i40 igatahes enesekindlalt ning mõõdukalt lumise külavaheteega tuleb nii läbivust kui juhitavust silmas pidades hästi toime. Vedrustusseade orienteerub mugavusele (universaali tagaamortsiaatorid on muutuva jäikusega), mis talvistes oludes on samuti plussiks.

Universaalkerega i40 hinnad algavad 20 990 eurost, 141hobujõulise diisli ja automaatkäigukastiga mudel maksab 29 990 eurot. Varustusloetelu on pikk juba baastasemel, võimsamat diislit aga kõige lihtsama varustusega ei pakutagi, nii et selle hinnas sisaldub kraami juba väga rikkalikult. Hyundai puhul väärib märkimist viieaastane läbisõidupiiranguta garantii.