Pisibuss rasketesse oludesse

Nelikvedu ei tee Citroën SpaceTourerist maastikuautot, kuid rasketes teeoludes kulub see siiski marjaks ära.

Tehasest tuleb SpaceTourer esiveolisena, nelikveoliseks ehitab selle Prantsusmaa ettevõte Dangel. Kuna tegemist on Citroëni (ja ka Peugeot’) partneriga, jääb kehtima garantii ning autosid saab soetada ning hooldada-remontida margiesindustes.

Pisibussist SpaceTourer ja selle kaubikusõsar Jumpy kuuluvad samasse perekonda, kuhu Peugeot Traveller ja Expert ning Toyota Proace Verso ja Proace. Nende eri versioonidega on Autoleht sõitnud ja avaldanud mitu lugu varem (osa neist on leitavad kodulehelt), nii et juba öeldut ei ole mõtet üle korrata. Loo fookuses on nelikvedu.

Nelikveo ülesehitus on järgmine: käigukastiga liidetud jaotuskastist suundub veojõud kardaanvõlli vahendusel tagasilla juures asuva viskosidurini ja sealt tagaratastele. Lisavõimalustest võib tellida ka lukustatava tagadiferentsiaali (954 eurot).

Nelikveosüsteemi paigaldamine lisab auto hinnale 8000 eurot, selle hinna sisse kuulub ka mootori ja käigukasti kaitseplaat. Eraldi tellida saab veel näiteks maastikurehvid, neli sentimeetrit kliirensit tõstva vedrustuskomplekti ja täiendava garantii. Tavagarantii Dangeli nelikveole on 2 aastat või 100 000 kilomeetrit.

Sõitjateruumis ei erine nelikveoline esiveolisest muus, kui vaid lisanupu poolest, millest saab auto lülitada püsivalt esiveoliseks või automaatsele nelikveole. Viimane töötab enamikult linnadžiipidelt tuttava valemi järgi: tavaoludes veavad vaid esirattad, aga kui juhtelektroonika tuvastab esirataste läbilibisemise, suundub veojõud mitmekettalise siduri kaudu ka tagaratastele. Kui esirataste haardevõime on taastunud, muutub sõiduk taas esiveoliseks.

Praktikas kukub kõik välja vägagi loogiliselt. Kui üldiselt öelda, sõidab nelikveoline, 19sentimeetrise kliirensiga SpaceTourer nagu tüüpiline linnadžiip. Seega on suurimaks plussiks lollikindlus: kui nelikvedu aktiveeritud, hoolitseb elektroonika ülejäänu eest. Pehmel kruusateel sõitis SpaceTourer väga kindlalt, leidis parima haarde kiirendustel, käitus usaldusväärselt kurvides.

Raskemal maastikul juhtus see, mis aeglustita linnadžiipidega ikka juhtub – jäi kinni. Tarvis on suurt võimsust madalal kiirusel: kui aeglusti puudub, siis kas kraabivad rattad tühja või ei jätku mootoril piisavalt jõudu, et 1,8tonnise tühimassiga toime tulla.

Nelikvedu lisab auto tühimassile ligikaudu 80 kilogrammi, mis tähendab, et pisibussi sõiduomadustes see tunda ei anna. Seega sõitis 150hobujõulise diiselmootori ja kuuekäigulise manuaalkäigukastiga SpaceTourer maanteel ja linnatänavatel nagu temasugused ikka sõidavad. Mugavusest, juhitavusest, ruumikusest ja ergonoomiast rääkides kehtib kõik see, mida oleme varem öelnud Peugeot’ ja Toyota sõsarmudelite kohta: märkimist väärivaid puudujääke ei esine.

Tuleb lisada, et kõigile versioonidele nelikveole ümberehitust ei pakuta, kuid üldvalem on tavahind pluss 8000 eurot. Seega prooviauto näitel: 29 700 (L2 150 hj baashind) pluss 8000 võrdub 37 700 eurot (soodushind 34 200 eurot). Nelikveolised pisibussid on haruldane liik, paljud neid ei paku. Lihtsalt taustsüsteemi mõttes, varustused on erinevad jms, kuid näiteks odavaim Mercedes-Benz Vito Tourer (136 hj diisel) maksab 31 920 eurot.

Kristjan Sooper