Arteon, kas luukpära-Passat või uus lipulaev?

jõulised ja stabiilsed sõiduomadused, rikkalik varustus, avar ja mugav sõitjateruum sisemuse liigne sarnasus Passatiga, kõrge hind

Kas Volkswagen Arteon kannab välja margi uue lipulaeva rolli või on tegemist lihtsalt luukpärakerega Passatiga?

Kui nüüd kiiresti ja lühidalt küsimusele vastata, siis kannab küll, kuid lipulaeva tähendus ei ole enam sama mis Phaetoni aegadel. Rolli väljakandmine sõltub ka sellest, millises komplektsuses Arteon valida. Mõistagi, mida uhkem, seda parem. Näiteks 280hobujõulise bensiinimootoriga nelikveoline ja automaatkäigukastiga R Line Arteon pakub luksusautolikumat tunnet märksa enam kui 190hobujõulise diisliga Elegance-varustuses versioon.

Muide, nimetatud Elegance’i meie hinnakirja ei tulegi. Tulevad baasversioon ja R Line. Juulis on autod kohal, eelmüük juba käib. Valiku odavaim, 31 481 eurot maksev 150hobujõulise bensiinimootoriga mudel lisandub sügisel. Hetkel saab soodsaima, 150hobujõulise diisliga Arteoni 34 516 euroga

Kõige võimsam Arteon, eespool mainitud 280hobujõuline maksab 45 210 eurot. Sama mootoriga nelikveolise Highline Passati ees küsitakse 40 238 eurot. Umbes 5000eurone hinnavahe ei saagi ju tähendada meeletult erinevat autot. Selge on ka see, et samasse Volkswageni gruppi kuulub noobelmark Audi ning küsimus, kuidas hoida kõrgema klassi sõiduki soovijad Volkswageni margile truud, samas mitte trügida liialt grupikaaslase mängumaale, ei omagi lihtsaid vastuseid.

Arteoni disainile lisas Volkswagen Passatiga võrrelduna hoogu juurde. Laugpära on juba niigi olemuselt dünaamilisem kui sedaan või universaal, kuid sellega ei piirdutud. Esiosa kujustus erineb kõrgema ja laiema radiaatorivõre poolest märkimisväärelt teistest mudelitest. Ka kapotikõrgend kannab sportlikkuse sõnumit.

Ligemale 4,9meetrine Arteon on Passatist umbes kümme sentimeetrit pikem ning ka pikema telgede vahega (2,84 m vs. 2,79 m). Jalaruumi puudust ei tuntud Passatis ja Arteonis saab veelgi rohkem laiutada. Prooviautod olid ilma klaaskatuseta ning keskmist kasvu sõitjale jätkub tagaistmel piisavalt ka pearuumi.

Ühegi Volkswageni siseviimistlusele ei saa eriti etteheiteid teha ja sama kehtib Arteoni kohta. Kõik on tipp-topp, kuid samas võinuks auto loojad just sisemuses Passatiga suurema vahe sisse teha. Sest üldmulje on üsna sama mis Arteonist allapoole paigutatud mudelil. Tõsi, kuuldavasti kaob Passati interjöörist peatse värskenduskuuri käigus armatuurlaua keskosa kell ja üht-teist muutub veel ja seejärel tuleb erinevus suurem.

Muidugi leidub pardal hulga info- ja lustiseadmeid, samuti allub nende juhtimiskeskus viipekäsklustele. Varasemast tuttav ekraani lähedusandur on igati nutikas seade – kui panna käsi ekraani juurde, ilmuvad välja menüüvalikud, kui mitte, paistab kogu ekraani ulatuses näiteks kaart. Uudne viipejuhtimine aga tekitas hulga küsimusi, neist peamine – miks? Kuva saab muuta „pühkimisliigutusega” ekraani ees seda puutumata. Siinkirjutajalt nõudis ekraanipantomiim igal juhul rohkem tähelepanu kui ekraani toksimine.

Arvukate juhiabisüsteemide üle pole põhjust enam ammu ahhetada ja ohhetada ega neid ühekaupa üles lugeda, klasside lõikes sarnanevad need suuresti. Siiski tasub mainida aktiivset kiirushoidikut, mis mitte ainult ei hoia pikivahet ega pidurda-kiirenda autot vastavalt liiklusele, vaid suudab jälgida ka kiiruspiiranguid ja tee iseärasusi. Kui süsteem aktiveeritud, siis tuvastab Arteon piisava varuga kiiruspiirangu, kahandab hoo sellele vastavaks ja kui piiranguala lõppenud, tõstab taas tempot. Süsteemi pluss on ju ilmselge, miinus aga see, nagu näitas proovisõit Saksamaal, et süsteemi kasutaja jääb teistele jalgu. Üldiselt sõidetakse ikkagi piirangust veidi kiiremini ja vastavas alas täpselt kiirusega 50 km/h liikuja kujuneb liiklusvoole takistuseks.

Sõiduomadustelt erineb Arteon mõnevõrra Passatist, viimane, nagu teada, kuulub keskklassi paremikku. Kõige täpsem kirjeldus on, et Arteon sõidab nagu suurem auto. Pikem telgede vahe lisab stabiilsust, vähendab aktiivsust. Võimas mootor koos kiirelt toimetava seitsmekäigulise DSG-automaatkäigukastiga lisab enesekindlust. Moodustub tervik, mis läheneb Audi A6 sõidutundele, kuid sama siiski ei ole, Volkswagen mõjub raskemana.

Juht saab valida valmis sõiduprogrammide vahel, samuti koostada endale meelepärase. Viimane võimaldab eri komponentide muutmist. Omamoodi lahendus on skaala, mille ühes servas on mugavus, teises sportlikkus – virtuaalset „kelku” sõidutades muutub seade vastavalt.

Muutused on seejuures päris ulatuslikud, Arteon võib tõmmata end sportlikult pingesse või siis lasta mugavalt lõdvaks. Siiski tuleb arvestada, et olgu vedrustus kui tahes mugavas seades, madala profiiliga sportlikke rehve see olematuks ei muuda ja mõni teravam auk või pragu annab endast liigagi otsekoheselt teada.

280hobujõuline Arteon spurdib paigalt „sajani” sportautoliku 5,6 sekundiga, kuid ei tee seda üldse sportautolikul moel, pigem ikka nagu luksusauto: enesekindlalt ja teatava üleoleva rahulikkusega. Sugugi mitte ülearu lärmakalt, kuid siiski teada andes, et kapoti all toimetab ligi 300 hobujõudu. Muidugi jätkub möödasõidukiirenduseks jõudu igas olukorras. Seega: pikad vahemaad Arteoniga peaksid sujuma iseäranis mugavalt – rahulik, vaikne, mugavate istmetega, aga samas ei pea lõputult silmitsema veoautohaagiste tagaseinu, mööda saab kiiresti ja ohutult.

Kristjan Sooper